© Elviina
Kirsti Timmeri TAROSKOOP 21-27 juuli.
17 tundi tagasi
esmaspäev, 31. jaanuar 2005
Vaimne pohmell
Kõik algas nii planeeritult ja jätkus lõppkokkuvõttes positiivselt, aga mõjus siiski kummaliselt. Nii et milles oli asi?
Reedel käisin ju tsekkimas endale talvemantlit. Idee oli hea, tulla järgmine päev tagasi koos Mikkoga ja tema soovitusel osta endale mantel. Plaan õnnestus vägagi hästi. Noh et temagi võiks vaadata midagi endale läksime ka meeste korrusele ja seal... seal olid ülikonnad 50 % allahindlusega, aga Margusele tuli ju osta selline.
On neil tulemas "vanhojen tanssit", see on midagi sarnast kui meil oli 100. päeva ball, ainult et neiud on maani vanaaegsetes kleitides ja noormehed smokides ja frakkides, noh kena tume ülikond käib kah. Kuna poissi kaasas ei olnud läksime koju. Seal siis võtsin poisi kaasa ja tagasi. Kahjuks tema nr ei olnud neid odavaid. Kui juba tuldud siis proovisime teisi. Lõpuks ostsime ülikonna, särgi ja lipsu ja kogu lugu läks maksma ligi kolmsada eurot, oma mantel juurde ja oligi nelisada täis.
Pagana vajalikud asjad ja ega see ülikonna laenutuski palju odavam poleks tulnud, paariks päevaks frakk on üle saja raha. Aga noh see väljaminek lõi minu eelarvesse suure lõhe. Seega siis oli pühapäeval omamoodi vaimne pohmell.
Aga on poiss kena selles ülikonnas, ema silm kohe puhkab peal. Tegime kohe pilti ka ja panen selle siia välja ka.
Täna ujuma ei läinud, olen käe ära põletanud, ei midagi elu ohtlikku, aga mõte sellest vanast basseist ei vedanud üldse. Kolasin nats linnas ja veetsin ülejäänud aja enne hispaania keele tundi raamatukogus.
Reedel käisin ju tsekkimas endale talvemantlit. Idee oli hea, tulla järgmine päev tagasi koos Mikkoga ja tema soovitusel osta endale mantel. Plaan õnnestus vägagi hästi. Noh et temagi võiks vaadata midagi endale läksime ka meeste korrusele ja seal... seal olid ülikonnad 50 % allahindlusega, aga Margusele tuli ju osta selline.
On neil tulemas "vanhojen tanssit", see on midagi sarnast kui meil oli 100. päeva ball, ainult et neiud on maani vanaaegsetes kleitides ja noormehed smokides ja frakkides, noh kena tume ülikond käib kah. Kuna poissi kaasas ei olnud läksime koju. Seal siis võtsin poisi kaasa ja tagasi. Kahjuks tema nr ei olnud neid odavaid. Kui juba tuldud siis proovisime teisi. Lõpuks ostsime ülikonna, särgi ja lipsu ja kogu lugu läks maksma ligi kolmsada eurot, oma mantel juurde ja oligi nelisada täis.
Pagana vajalikud asjad ja ega see ülikonna laenutuski palju odavam poleks tulnud, paariks päevaks frakk on üle saja raha. Aga noh see väljaminek lõi minu eelarvesse suure lõhe. Seega siis oli pühapäeval omamoodi vaimne pohmell.
Aga on poiss kena selles ülikonnas, ema silm kohe puhkab peal. Tegime kohe pilti ka ja panen selle siia välja ka.
Täna ujuma ei läinud, olen käe ära põletanud, ei midagi elu ohtlikku, aga mõte sellest vanast basseist ei vedanud üldse. Kolasin nats linnas ja veetsin ülejäänud aja enne hispaania keele tundi raamatukogus.
reede, 28. jaanuar 2005
Taas üks nädal seljataga
Sel nädalal olen olnud eriti tubli, kaks korda jõusaalis ja 3 korda ujumas. Tänagi käisin. Väljas oli päikeseline päev ja pakast nii viisteist kraadi. Hommilul kui vaatasin kraadiklaasi läksin kohe katusekambrist tooma soojemat ja paksemat palitut. Soojendasin seda siis radika peal. Kui on sobivad riided, siis külmast pole muret, kuigi üle 25 on hingata valus. Pärast tööd käisin vaatamas ja proovimas uut talvemantlit aga veel ära ei ostnud. Minu vana on juba üle 10 aastane. Oleks nagu aeg uut vaadata.
Täna lõpetasin tööd selle suure andmebaasi üleviimisega, oli see vast tüütu ja nõme töö. Eks selle pärast oli seda edasi lükatudki. Noh nüüd on jäänud veel seitse nädalat ja üks päev tööl olla. Rahvas räägib, aeg läheb nii kiiresti ei jõua peadki keerata kui taas on nädal läinud. Noh siin oleks üks ettepanek kuidas saab aja liikuma aeglasemalt. Tuleb paari kolme kuu taha organiseerida midagi sellist mille saamist kogu hingega tahad ja päevad roomavad kui kilpkonnad.
Kuna täna on viisteis kraadi külma me kõndima ei lähe, peaks võtma end kätte ja õppima neid hispaania keele sõnu.
Eelmisel aastal kui käisin ujumas nägin mõningaid kes vööd ümber kõndisid vees, nüüd on koguni eraldatus vees kõndijatele oma rada. Tuleks ise ka mõnikord proovida. Siblid 4 m sügavuses vees, ma kardan et käin kukerpalli. Tulev küsida harrastajatelt.
Täna lõpetasin tööd selle suure andmebaasi üleviimisega, oli see vast tüütu ja nõme töö. Eks selle pärast oli seda edasi lükatudki. Noh nüüd on jäänud veel seitse nädalat ja üks päev tööl olla. Rahvas räägib, aeg läheb nii kiiresti ei jõua peadki keerata kui taas on nädal läinud. Noh siin oleks üks ettepanek kuidas saab aja liikuma aeglasemalt. Tuleb paari kolme kuu taha organiseerida midagi sellist mille saamist kogu hingega tahad ja päevad roomavad kui kilpkonnad.
Kuna täna on viisteis kraadi külma me kõndima ei lähe, peaks võtma end kätte ja õppima neid hispaania keele sõnu.
Eelmisel aastal kui käisin ujumas nägin mõningaid kes vööd ümber kõndisid vees, nüüd on koguni eraldatus vees kõndijatele oma rada. Tuleks ise ka mõnikord proovida. Siblid 4 m sügavuses vees, ma kardan et käin kukerpalli. Tulev küsida harrastajatelt.
neljapäev, 27. jaanuar 2005
Ära nakatu.
Põiganud koduteel jõusaalis saabusin koju suhteliselt heas tujus. Lugesin oma posti jäi sealt meelde positiivarite, selline netileht tuleb mulle, päeva iva "Kui sind ümbritsevad pahatujulised inimesed ole ettevaatlik ja ära nakatu". Pagana hea point.
Samal õhtul sain võimaluse kontrollida selle rakendamise kergust või raskust, kuidas võtta. Noh lugu oli nii. Kui ei ole mingit "tulekahju" ja aega on jälgin Kauneid ja vapraid. Mikko luges oma hommikulehe läbi ja oleks siis kohe läinud kõndima ja pidi nüüd mind ootama. Kui seriaal lõppes ja ma olin valmis minema ei saanud ta jätta torkamata, et kas ollakse siis nii sõltuvad mingist seriaalist. Rünnak, tavaliselt oleks ilma mõtlemata visanud asjad sinna paikka ja käskinud tal minna kr...le. See mõte, olgem ausad, korraks käis läbi, aga otsustasin otseselt küsida, kas ta soovib riielda, mille peale tal olid relvad võetud ja muidugi vastas ei. Selge - intsident lõppes sinna. Kõndimas käisime kuidgi mees oli tavalisest vaiksem, mis sobis mulle hästi, tavaliselt ta lobiseb üleliia.
Samal õhtul sain võimaluse kontrollida selle rakendamise kergust või raskust, kuidas võtta. Noh lugu oli nii. Kui ei ole mingit "tulekahju" ja aega on jälgin Kauneid ja vapraid. Mikko luges oma hommikulehe läbi ja oleks siis kohe läinud kõndima ja pidi nüüd mind ootama. Kui seriaal lõppes ja ma olin valmis minema ei saanud ta jätta torkamata, et kas ollakse siis nii sõltuvad mingist seriaalist. Rünnak, tavaliselt oleks ilma mõtlemata visanud asjad sinna paikka ja käskinud tal minna kr...le. See mõte, olgem ausad, korraks käis läbi, aga otsustasin otseselt küsida, kas ta soovib riielda, mille peale tal olid relvad võetud ja muidugi vastas ei. Selge - intsident lõppes sinna. Kõndimas käisime kuidgi mees oli tavalisest vaiksem, mis sobis mulle hästi, tavaliselt ta lobiseb üleliia.
Eilsest veel
Kogu hommikupoolik olin unine ja pooleldi magasin arvuti taga, aga just enne koju minekut juhtus midagi imelikku, toimus ärkamine ja olin nii värske ja ...
Seadsin siis sammud meie rajooni ujulasse. Tegin pilte ja ujusin l000 m ehk tegin ujulale 2o ringi peale. Pagana hea tunne oli. Selle linna vana ujula kôrval tundus meie oma eriti kena ja meeldivana. Ôhtul jäksasin veel minna kônnile ja pärast seda sauna. Meil on saun kaks korda nädalas. Pildid sain netti aga lähemat kommenteerimist ei jäksanud enam teha.
Noh täna on nats värskem olek, vast selle pärast et tajusin minna magame eilse päeva sees.
Taevas on ka täna vähem hall kuigi mingit lume sarnset sealt alla tuleb. Hommikul tööle tulles oli juba tunda et päev hakkab ka hommikusse pikenema. Kodust minnes oli veel öö, aga kui linnas astusin maha oli taeva serv juba hele hall. Ja tänavavalgus ei domineerinud enam.
Kaheksa nädala pärast oleme praegu Frankfurdis jooksmas yhelt lennukilt teisele. Noh tuleb nyyd töö tegemist jätkata. Eks ôhtul kirjutan lisa
Seadsin siis sammud meie rajooni ujulasse. Tegin pilte ja ujusin l000 m ehk tegin ujulale 2o ringi peale. Pagana hea tunne oli. Selle linna vana ujula kôrval tundus meie oma eriti kena ja meeldivana. Ôhtul jäksasin veel minna kônnile ja pärast seda sauna. Meil on saun kaks korda nädalas. Pildid sain netti aga lähemat kommenteerimist ei jäksanud enam teha.
Noh täna on nats värskem olek, vast selle pärast et tajusin minna magame eilse päeva sees.
Taevas on ka täna vähem hall kuigi mingit lume sarnset sealt alla tuleb. Hommikul tööle tulles oli juba tunda et päev hakkab ka hommikusse pikenema. Kodust minnes oli veel öö, aga kui linnas astusin maha oli taeva serv juba hele hall. Ja tänavavalgus ei domineerinud enam.
Kaheksa nädala pärast oleme praegu Frankfurdis jooksmas yhelt lennukilt teisele. Noh tuleb nyyd töö tegemist jätkata. Eks ôhtul kirjutan lisa
kolmapäev, 26. jaanuar 2005
Mina olen täna unine nagu koopakaru
Osaliselt on see muidugi oma süü, kes käskis olla üleval poole kaheni. Ja oleks siis millegi kasulikuga hakkama saanud, aga ei lihtsalt maha mölutatud aeg: telekas, arvuti ja isegi ei tea mis. Noh on siin ilm ka selline hall ja troostitu. Arvuti on selline kummaline riistapuu et mônikord ma unustan end selle juurde, kolan kuskil, loen midagi vôi lihtsalt mängin pasianssi. Viimast arvesse vôttes pagana kallid kaardid.
Kuna tulen tööle bussiga on seal hea môtteid môlgutada ja maailma asju paikka panna. Sôidu aeg on umbes pool tundi ja just sobiv selleks. Tuli siin môte, et tuleks midagi hakata üles kirjutama. Muidu kôik ununeb, nagu öised unedki.
Täna hommikune môte pöörles selle meil siin juhtunud liiklusônnetuse ümber, kus seitse inimest sai surma, nendest kuus noort. Paha asi juhtus, aga miks nüüd püütakse leida süüdlast väljastpoolt. Ega see ei olnud mingi looduskastroof, lihtsalt soomele tavaline talvine olukord, kui tee on libe, ja lund tuleb nagu kotist ja tuleks kas vältida sôituminemist vôi siis olla eriti ettevaatlik. Juba see, et ühelgi ohvril ei olnud turvavööd iseloomustab suhtumist. Noortest veel vôiks sellist hoolimatust oodata, aga et elukutseline taksojuht ja igagi üle kuuekümne - ei saa aru.
Üldse suhtumine liiklusse on ääretult hoolimatu suurel hulgal juhtidest. Kiiruse piirangutesse suhtutakse nagu paha onu keeldudesse, kui vahele jäämist otseselt ei ole karta, siis surub jalg gaasi ja minnakse. Môned jôuavad taevasse.
Kuna tulen tööle bussiga on seal hea môtteid môlgutada ja maailma asju paikka panna. Sôidu aeg on umbes pool tundi ja just sobiv selleks. Tuli siin môte, et tuleks midagi hakata üles kirjutama. Muidu kôik ununeb, nagu öised unedki.
Täna hommikune môte pöörles selle meil siin juhtunud liiklusônnetuse ümber, kus seitse inimest sai surma, nendest kuus noort. Paha asi juhtus, aga miks nüüd püütakse leida süüdlast väljastpoolt. Ega see ei olnud mingi looduskastroof, lihtsalt soomele tavaline talvine olukord, kui tee on libe, ja lund tuleb nagu kotist ja tuleks kas vältida sôituminemist vôi siis olla eriti ettevaatlik. Juba see, et ühelgi ohvril ei olnud turvavööd iseloomustab suhtumist. Noortest veel vôiks sellist hoolimatust oodata, aga et elukutseline taksojuht ja igagi üle kuuekümne - ei saa aru.
Üldse suhtumine liiklusse on ääretult hoolimatu suurel hulgal juhtidest. Kiiruse piirangutesse suhtutakse nagu paha onu keeldudesse, kui vahele jäämist otseselt ei ole karta, siis surub jalg gaasi ja minnakse. Môned jôuavad taevasse.
teisipäev, 25. jaanuar 2005
Lumi on maas ja talv kestab
Eile olin tubli ja käisin ujumas, täna hommikul mõtlesin kuidas saan end jõusaali, võtsin siis riided tööle kaasa ja jäin õiges peatuses maha. Sel aastal pole käinud kordagi ja eelmisel aasta lõpus vaid mõned korrad. Käisin siis programmi läbi, mõneski kohas vähendasin kaalu kuid siiski kardan, homme olen kange nagu puuhobune, kuigi viisin läbi pika venituste seeria.
Järgmised kolm päeva saan olla tööl samal arvutil, haruldane. Mu otsene ülemus on kuskil seminaril ja saan käsutusse tema toa.
Homme kavatsen teha tänase päeva sarnase tempu, võtta kaasa ujumisriided ja minna otse meie uude ja ilusasse ujulasse. Peaks õige võtma fotoka kaasa. Lugu on nimelt nii, et kui juba on koju tuldud siis on pagana raske taas saada end liikuma muidu kui kepikõnnile.
Margus on täna kauem koolis, ta võttis taas õhtukooli rootsi keele ja praegu hakkab tal minema kaks rootsi keele kursust kõrvuti. Põhikooli rootsikeelt ta ei saa minna sooritama, kuna vahelt on kaks sooritamatta kursust, aga kuna juba alustas siis käib tunnis.
Käisime ka kõndimas ja õhtul seletasin Katsile blogi kirjutamist. Tuleb teha veel selgem õpetus ja saata mailiga.
Järgmised kolm päeva saan olla tööl samal arvutil, haruldane. Mu otsene ülemus on kuskil seminaril ja saan käsutusse tema toa.
Homme kavatsen teha tänase päeva sarnase tempu, võtta kaasa ujumisriided ja minna otse meie uude ja ilusasse ujulasse. Peaks õige võtma fotoka kaasa. Lugu on nimelt nii, et kui juba on koju tuldud siis on pagana raske taas saada end liikuma muidu kui kepikõnnile.
Margus on täna kauem koolis, ta võttis taas õhtukooli rootsi keele ja praegu hakkab tal minema kaks rootsi keele kursust kõrvuti. Põhikooli rootsikeelt ta ei saa minna sooritama, kuna vahelt on kaks sooritamatta kursust, aga kuna juba alustas siis käib tunnis.
Käisime ka kõndimas ja õhtul seletasin Katsile blogi kirjutamist. Tuleb teha veel selgem õpetus ja saata mailiga.
esmaspäev, 24. jaanuar 2005
Teisele katsele
Täna töö juures üritasin kirjutada siia ja oli mul paras stoori valmis ka kui keegi pomodest astus sisse ja kõige õigemaks pidin programmi lõpetamist, niisiis läks kõik kassi saba alla. Aga pole viga nüüd sellevõrra enam kirjutamist. Päev oli väga rahutu kolisin neli korda, täielik mustlase elu.
Ikka veel siirdan seda andmebaasi, neid on kokku paar tuhat hinge. Andmebaasis on sisse jäänud ka ammu meie keskelt lahkunud isikud. Noh need tuleb ka välja korjat. Täna sattus kaks sama perekonnanimega. Samal aadressil ju siis paar. Taadike oli kümmekond aastat noorem ja suri poolteist aastat varem. On see natuke, ei oska isegi öelda mis tunne kui loed arvuti ruudult surnud siis ja siis. Minu ülesandeks on kaustadest ka paberid ära korjata. Need lähevad siis arhiivi.
Pärast tööd siis võtsin ennast turjast kinni ja heitsin ujulasse. Linna ujula on iseenesest raamatukogu kõrval. Raamatukogu on väga huvitav juba arhitektuuriliselt, ujula on vana suss. Mikko mäletab, et posikesena käis seal ujumas. Noh ujuda seal muidugi saab, aga ei mingit mugavust või silmailu. Algul oli täitsa raske, pole vähemalt paar kuud vette saanud, aga pärast 10:ndat ringi hakkas minema. Ujusin siis ühe kilomeetri ja läksin see järel hispaania keele tundi. Tavaliselt olen selle aja kulutanud sõnade õppimisele. Kui olla täitsa aus olen olnud laisk õpilane.
Kodus vaatasin selle nõia sarja, mis meie kolmandalt tuleb ja käisin veel Mikkoga kepikõnnil. Noh kui sellise trenni peale ei hakka rasvad sulama, siis ei tea mis teha.
Ikka veel siirdan seda andmebaasi, neid on kokku paar tuhat hinge. Andmebaasis on sisse jäänud ka ammu meie keskelt lahkunud isikud. Noh need tuleb ka välja korjat. Täna sattus kaks sama perekonnanimega. Samal aadressil ju siis paar. Taadike oli kümmekond aastat noorem ja suri poolteist aastat varem. On see natuke, ei oska isegi öelda mis tunne kui loed arvuti ruudult surnud siis ja siis. Minu ülesandeks on kaustadest ka paberid ära korjata. Need lähevad siis arhiivi.
Pärast tööd siis võtsin ennast turjast kinni ja heitsin ujulasse. Linna ujula on iseenesest raamatukogu kõrval. Raamatukogu on väga huvitav juba arhitektuuriliselt, ujula on vana suss. Mikko mäletab, et posikesena käis seal ujumas. Noh ujuda seal muidugi saab, aga ei mingit mugavust või silmailu. Algul oli täitsa raske, pole vähemalt paar kuud vette saanud, aga pärast 10:ndat ringi hakkas minema. Ujusin siis ühe kilomeetri ja läksin see järel hispaania keele tundi. Tavaliselt olen selle aja kulutanud sõnade õppimisele. Kui olla täitsa aus olen olnud laisk õpilane.
Kodus vaatasin selle nõia sarja, mis meie kolmandalt tuleb ja käisin veel Mikkoga kepikõnnil. Noh kui sellise trenni peale ei hakka rasvad sulama, siis ei tea mis teha.
pühapäev, 23. jaanuar 2005
Meil on üsna palju lund
Kaheksesi on täitsa lõbus käia kõndimas ja on siis ka keegi kes endast pilti teeb.
Mikkoga kõndimas
Iseenesest tegime täna koguni kaks kepikõndi, kokku umbes 9 km. Hommikupoolikul oli siis fotokas kaasas kuna eile nägin mitugi ilusat lumega kaetud puud. Lisaks otsustasin kasutaga piltide saatmiseks siia teist programmi, see võtab arvesse meie õ, ä, ö tähed ja on selles suhtes parem. Tõsi jutu pildi alla peab kirjutama kas eraldi või ole veel saanud neid asju selgeks.
reede, 21. jaanuar 2005
Headest kavatsustest on üksi vähe
Nii siis taas juhtus, et kavatsused jäid kavatsusteks. Elisa kontoris ootasin oma järjekorda peaaegu tunni, aga see eest sain telefoniarve vähenema peaaegu poole võrra, tasus ära. Bussini oli ligi pool tundi, läksin siis sity sokosesse uurima super odavmüüki ja sinna kadusid need ligi kolm tundi.
Ma usun, et ükski meeshing ei saa aru kuidas võib kolm tundi raisata ühes kaupluses, mis siis, et on 4 korrust, muide ma olin ainult teisel korrusel. Ostsin 3 asja, kõik poole hinnaga. Esimene oli hädavajalik, teine peaaegu samuti, võttes arvesse tulevast reisi ja kolmas - sellest võiks öeld, et see ei olnud vajalik, aga ma olin juba ammu tahtnud sellise osta, hind oli ainult siiani ebasobiv. Sellele lisaks umbes 15:st proovisin selga ja praakisin välja. Selline siis on naiste shoping.
Kodus tankisin jogurti ja suundusime Mikkoga kepikõnnile Länsitorille, sinna on umbes 2,5 km. Lund sadas ikka ja sajab ilmselt hommikuni.
Katsi blog hakkab ka valmis saama. Natuke veel siluda. Tuleb öelda, et oma tegin kuidagi kergemalt, sel korral tuli kogu kood läbi käia ja selgitada välja eri stiili kood. Vahepeal tuli pandud haloscani kood valesse kohta ja tausta värv kadus, otsisin läbi kogu koodi ja võrdlesin omaga, aga leidsin üles vea.
Eelmisel nädalal käisin meie linna raekojas ja tegin hunniku pilte, kui nädalavahetusel end kokku võtan teen nendest ja linna ajaloost kokkuvõtte.
Ma usun, et ükski meeshing ei saa aru kuidas võib kolm tundi raisata ühes kaupluses, mis siis, et on 4 korrust, muide ma olin ainult teisel korrusel. Ostsin 3 asja, kõik poole hinnaga. Esimene oli hädavajalik, teine peaaegu samuti, võttes arvesse tulevast reisi ja kolmas - sellest võiks öeld, et see ei olnud vajalik, aga ma olin juba ammu tahtnud sellise osta, hind oli ainult siiani ebasobiv. Sellele lisaks umbes 15:st proovisin selga ja praakisin välja. Selline siis on naiste shoping.
Kodus tankisin jogurti ja suundusime Mikkoga kepikõnnile Länsitorille, sinna on umbes 2,5 km. Lund sadas ikka ja sajab ilmselt hommikuni.
Katsi blog hakkab ka valmis saama. Natuke veel siluda. Tuleb öelda, et oma tegin kuidagi kergemalt, sel korral tuli kogu kood läbi käia ja selgitada välja eri stiili kood. Vahepeal tuli pandud haloscani kood valesse kohta ja tausta värv kadus, otsisin läbi kogu koodi ja võrdlesin omaga, aga leidsin üles vea.
Eelmisel nädalal käisin meie linna raekojas ja tegin hunniku pilte, kui nädalavahetusel end kokku võtan teen nendest ja linna ajaloost kokkuvõtte.
Jumal tänatud reede ...
See nädal on kyll olnud ôige väsitav igas môttes. Nyyd on paari tunni pärast kojuminek ja näis kuidas see nädala lôpp siis sujub, loodame et hästi. Taevas on taas pilves, ônneks pakase poolel ja lumi on ka taas maas. Ilmateade lubas siis natukeseks ajaks talve.
Eile ôhtul oli maraton telefoni toru otsas istumine ja muusika kuulamine 47 minutit ootasin telefoni klienditeeninduse järjekorras ja ei tea kui kaua oleks veel olnud, aga käsi läks krampi ja kergendusasutus kutsus. Lähen siis täna käsitsi ;) kohale. Aga siis vähemalt näed kes su ees on ja kuidas järjekord liigub.
Margus sai siis esimese osa - teoria - autojuhi eksamist tehtud. Järgmisel nädalal läheb siis tegema sôittu. Mikko palgata puhkus lôppes ka siis ilmselt, eile oli juba tööl. Tegi teine sellise tragöödia sellest paari päevasest palgata puhkusest. Ma olen tööta tööline olnud siin kolmandiku ajast ja pole sellega kellegi teise närve rikkunud. Noh eks igal yhel ole oma valulävi.
Hommikune kaal oli 80,8 kg. Eelmise nädalavahetuse stress ja pool kilo mandleid peatasid kaalu languse, aga selle olen nyyd kahe nädalaga ära ôppinud et kodus enam midagi muud kui jogurtit, paar puuvilja ja yks vôileib rohelise salatiga on piisanud ja ei ole isegi mingit nälga enam.
Olen otsustanud et ôhtul lähen kas jôusaali vôi ujuma. See viimane on meeldivam, mulle meeldib pärast ujumist liguneda mullivannis. Meie uues ujulas on muide selline.
Eile ôhtul oli maraton telefoni toru otsas istumine ja muusika kuulamine 47 minutit ootasin telefoni klienditeeninduse järjekorras ja ei tea kui kaua oleks veel olnud, aga käsi läks krampi ja kergendusasutus kutsus. Lähen siis täna käsitsi ;) kohale. Aga siis vähemalt näed kes su ees on ja kuidas järjekord liigub.
Margus sai siis esimese osa - teoria - autojuhi eksamist tehtud. Järgmisel nädalal läheb siis tegema sôittu. Mikko palgata puhkus lôppes ka siis ilmselt, eile oli juba tööl. Tegi teine sellise tragöödia sellest paari päevasest palgata puhkusest. Ma olen tööta tööline olnud siin kolmandiku ajast ja pole sellega kellegi teise närve rikkunud. Noh eks igal yhel ole oma valulävi.
Hommikune kaal oli 80,8 kg. Eelmise nädalavahetuse stress ja pool kilo mandleid peatasid kaalu languse, aga selle olen nyyd kahe nädalaga ära ôppinud et kodus enam midagi muud kui jogurtit, paar puuvilja ja yks vôileib rohelise salatiga on piisanud ja ei ole isegi mingit nälga enam.
Olen otsustanud et ôhtul lähen kas jôusaali vôi ujuma. See viimane on meeldivam, mulle meeldib pärast ujumist liguneda mullivannis. Meie uues ujulas on muide selline.
neljapäev, 20. jaanuar 2005
Mustlase elu
Eilne päev oli tööl nii kiire ja kodus hakkasin kohe väsama Katsi blogi, muide lôpetasin nii kella kolme paikku öösel, et ei jôudnudki midagi siia lisada. Natuke väsitab see töö juures "otsi kohta kus sa saad ja ..." kui tuleb rännata toast tuppa, et leida vaba arvuti.
Noh iga päev kuskilt leidub ka, kes on kliendi kylastusel, kes muidu ära. Praegusel hetkel on selline projekt veel, mis vajab erilist programmi, mis peab olema asendatud arvutile. Nende vôrgu programmidega on hea, blokid end ykskôik mis arvutilt sisse. Nyyd siis tuleb alati paluda teiste abi selle programmi asendamisel kuna mul ei ole vôrgus ôigusi.
Eile tuli ka viidud sisse töötaotlus sellele meie majas vabanenud kohale. Pisitasa häälestan end sellele lainele, et ma kogu hingest tahan seda. Iseenesest mulle meeldib siin. Tuleb ainult olla valmis ka sellele, et tuleb eitav vastus.
Minu mingi filosoofia on selline, et inimene saab varem vôi hiljem selle, mida ta kôigest hingest tahab. Tuleb ainult hirmsasti tahta. Noh alati kui olen varem saanud eitavaid vastuseid, olen tahestahtmata syydistanud end selles, et ei ole piisavalt kôvasti tahtnud. Totter eks ole.
Kaal muide täna hommilul oli 81,1 kg. Enne koju minekut eile otsustasin end lohutada selle naiste igivana retseptiga, ei söönud shokolaadi, vaid läksin shoppama. Stockmannilt leidsin siis kaks mônusat dzemprit. Uskuge vôi mitte, aga tuju läks paremaks.
Noh iga päev kuskilt leidub ka, kes on kliendi kylastusel, kes muidu ära. Praegusel hetkel on selline projekt veel, mis vajab erilist programmi, mis peab olema asendatud arvutile. Nende vôrgu programmidega on hea, blokid end ykskôik mis arvutilt sisse. Nyyd siis tuleb alati paluda teiste abi selle programmi asendamisel kuna mul ei ole vôrgus ôigusi.
Eile tuli ka viidud sisse töötaotlus sellele meie majas vabanenud kohale. Pisitasa häälestan end sellele lainele, et ma kogu hingest tahan seda. Iseenesest mulle meeldib siin. Tuleb ainult olla valmis ka sellele, et tuleb eitav vastus.
Minu mingi filosoofia on selline, et inimene saab varem vôi hiljem selle, mida ta kôigest hingest tahab. Tuleb ainult hirmsasti tahta. Noh alati kui olen varem saanud eitavaid vastuseid, olen tahestahtmata syydistanud end selles, et ei ole piisavalt kôvasti tahtnud. Totter eks ole.
Kaal muide täna hommilul oli 81,1 kg. Enne koju minekut eile otsustasin end lohutada selle naiste igivana retseptiga, ei söönud shokolaadi, vaid läksin shoppama. Stockmannilt leidsin siis kaks mônusat dzemprit. Uskuge vôi mitte, aga tuju läks paremaks.
teisipäev, 18. jaanuar 2005
Meie meel on see, mis teeb meile haiget
Ma olen varem kogenud seda, et kui on mingi paha fyysiline haigus, siis on ka meel maas ja kogu maailm tundub vaenuliku ja pahana. Yhesônaga fyysilise vastupanuvôime vähenedes ka psyyhika on ohus. Kuid kui tuleb kogetud palju sinu lähedasi puudutavaid muresid, ka siis väheneb psyyhhiline vastupanu ja tyhisemadki asjad teevad haiget.
Kuigi oma maailmavaatelt olen punase poole kalduv, ei ole poliitilised jutud mind puudutanud, ja möödunud aegade tolm on sinna ka jäänud - kuni eilseni kui kogesin seda, mida minu vanemad ja paljud vanemad enne mind, kui nende järeltulijad on pihuks ja pôrmuks teinud nende meelest hea asja. Kurgus pitsitas ja hinges oli valus, oli tahtmine hyyda kuidas nii - mina ju elasin ja olin selles systeemis. Ega systeem ei ole syydi selles, et teatud kuritegelik ryhmitus kasutas vôimu ja sooritas kuritegusid. Ma usun, et mul oli sama tunne kui sakslastel, kellele tuletatakse ikka ja jälle meelde Hitleri kuritegusid.
Samal ajal analyysides oma tundmusi ja eriti nende ootamatut tugevust, olin tôesti yllatunud, kuidas on vôimalik, et minu sarnane tuim inimene vôib tunda sellist valu lihtsalt sellest, et loeb midagi, mis on vastuolus tema elu käsitlusega.
Nyyd esmakordselt môistsin neid arvukaid perekondi, kus pered lôhenesid maailmavaate pärast. Kus olid teine teiselpool rindejoont vennad vôi isad ja pojad. Varem tundus selline naeruväärsena.
Noh endast vôin nyyd öelda, et minu arusaamise kohaselt on igayhel täis ôigus omale maailmavaatele ja kui mulle ei meeldi miski, siis kes k...rt käsib minna kysima, vôi lugema. Samal ajal vôin veel kord mainida seda, et igalyhel on ôigus teha omad eksitused ja vead.
Nyyd saan aru ka omast emast, kes pyydis mind teismelisena pöörata oma usku, mis lôppes sônadega "kui jumalat ei usu, saad kaikkaga pähe", noh olin ma ju ateist ja olen siiani.
Kuigi oma maailmavaatelt olen punase poole kalduv, ei ole poliitilised jutud mind puudutanud, ja möödunud aegade tolm on sinna ka jäänud - kuni eilseni kui kogesin seda, mida minu vanemad ja paljud vanemad enne mind, kui nende järeltulijad on pihuks ja pôrmuks teinud nende meelest hea asja. Kurgus pitsitas ja hinges oli valus, oli tahtmine hyyda kuidas nii - mina ju elasin ja olin selles systeemis. Ega systeem ei ole syydi selles, et teatud kuritegelik ryhmitus kasutas vôimu ja sooritas kuritegusid. Ma usun, et mul oli sama tunne kui sakslastel, kellele tuletatakse ikka ja jälle meelde Hitleri kuritegusid.
Samal ajal analyysides oma tundmusi ja eriti nende ootamatut tugevust, olin tôesti yllatunud, kuidas on vôimalik, et minu sarnane tuim inimene vôib tunda sellist valu lihtsalt sellest, et loeb midagi, mis on vastuolus tema elu käsitlusega.
Nyyd esmakordselt môistsin neid arvukaid perekondi, kus pered lôhenesid maailmavaate pärast. Kus olid teine teiselpool rindejoont vennad vôi isad ja pojad. Varem tundus selline naeruväärsena.
Noh endast vôin nyyd öelda, et minu arusaamise kohaselt on igayhel täis ôigus omale maailmavaatele ja kui mulle ei meeldi miski, siis kes k...rt käsib minna kysima, vôi lugema. Samal ajal vôin veel kord mainida seda, et igalyhel on ôigus teha omad eksitused ja vead.
Nyyd saan aru ka omast emast, kes pyydis mind teismelisena pöörata oma usku, mis lôppes sônadega "kui jumalat ei usu, saad kaikkaga pähe", noh olin ma ju ateist ja olen siiani.
esmaspäev, 17. jaanuar 2005
Targutus ajast
Me kõik teame, et mida kirglikumalt midagi ootad, seda aeglasemalt liigub aeg, aga ma olen kogenud viimasel ajal, et sinna ootamise aega juhtub tulema nats palju ebameeldivaid asju.
Muidugi võib olla, et kannatamattu meel lihtsalt registeerib mõned sellised asjad, millest muidu läheks mööda õlakehitusega, nüüd aga tuleb reageering rünnakust, solvngust, pahatahtlikust suhtumisest. Lisaks veel igasugu tõesti pahad hädad ja õnnetused. Praegusel hetkel on selline tunne, et tahaks õhtul minna magama ja ärgata 9 nädala pärast. Saata kõik kassisaba alla ja magada selleni. Kahjuks elu on elatav ja ebameeldivad jutud lihtsalt tuleb hambad ristis ära kannatada. Kogemusest tean, et üleelatud jama kaotab teravuse juba nädala pärast, aga mis siis, kui kogu aeg tuleb lisa, uksest ja aknast.
Teiselt poolt kuskilt olen lugenud, et kellelegi ei anta raskemat koormat kanda kui ta seda jaksab. Ilmselt olen hästi treenitud kui lõppu ei näe.
Muidugi võib olla, et kannatamattu meel lihtsalt registeerib mõned sellised asjad, millest muidu läheks mööda õlakehitusega, nüüd aga tuleb reageering rünnakust, solvngust, pahatahtlikust suhtumisest. Lisaks veel igasugu tõesti pahad hädad ja õnnetused. Praegusel hetkel on selline tunne, et tahaks õhtul minna magama ja ärgata 9 nädala pärast. Saata kõik kassisaba alla ja magada selleni. Kahjuks elu on elatav ja ebameeldivad jutud lihtsalt tuleb hambad ristis ära kannatada. Kogemusest tean, et üleelatud jama kaotab teravuse juba nädala pärast, aga mis siis, kui kogu aeg tuleb lisa, uksest ja aknast.
Teiselt poolt kuskilt olen lugenud, et kellelegi ei anta raskemat koormat kanda kui ta seda jaksab. Ilmselt olen hästi treenitud kui lõppu ei näe.
pühapäev, 16. jaanuar 2005
Lumine pühapäev
Eile tuli tehtud päris pikk ring looduse rüppes ja kaks korda nii pikk reportaaz sellest. Noh tänase päeva alustame sellega, et pilk õue. Lumine. Päikest pole kuskil näga. Nii ilusti läks looja, kuhu ta siis kadus. Kui suvel päike vajub tumedasse pilve, öeldakse et homme tuleb vihma. Talvel on teised seadused. Lisaks sulale on taas minemas, väljas on + 0,2 kraadi. See sellest talvest siis.
Teine hommikuse rutiini käik kaalule. See saab suunurgad tõusma 80,6 kg. Rasvad on sulamas. Tuleb jätkata samas stiilis. Paar päeva tagasi tuli ajakiri "Kunto", see on suunatud rohkem naistele ja sportlikele sellistele. Reklaami on vähem ja asjalikku juttu söömistest ja liikkumisest palju. Noh seal oli üks artikkel mandlipähklite headusest. Ühe uurimise tulemusel on need äärmiselt kasulikud. Iga päev 42, miks just selline arv on ju see vastus elu mõttele, aga mina kes alati kõike järele proovib, ostsin kilo mandleid, kuigi maksis ränka pappi ja teen proovi.
Teine hommikuse rutiini käik kaalule. See saab suunurgad tõusma 80,6 kg. Rasvad on sulamas. Tuleb jätkata samas stiilis. Paar päeva tagasi tuli ajakiri "Kunto", see on suunatud rohkem naistele ja sportlikele sellistele. Reklaami on vähem ja asjalikku juttu söömistest ja liikkumisest palju. Noh seal oli üks artikkel mandlipähklite headusest. Ühe uurimise tulemusel on need äärmiselt kasulikud. Iga päev 42, miks just selline arv on ju see vastus elu mõttele, aga mina kes alati kõike järele proovib, ostsin kilo mandleid, kuigi maksis ränka pappi ja teen proovi.
laupäev, 15. jaanuar 2005
Viimane etapp
Nagu näha päike on vajumas silmapiiri taha. Ja siit koju on veel umbes poolteist kilti. Tuju on suurepärane. Jalad on nats väsinud. Kindad panin ka taas kätte. Aparaat on külma käes kohmetum ja metallpind tundub külm. Panin ka tähele et aku läks kole ruttu tühjaks, õnneks oli varu kaasas. Mu kepikõnd kestis kokku üks 1 tund 45 minutit. Selle reportaazi tegemine aga eks vaadake ise kellaajad on üleval.
Alati olen tegelikult tahtnud teha sellest ringist filmi videole, noh selle kord tuleb kunagi hiljem.
Nüüd on kell nii palju et tuleb minna magama. Head ööd ja teile kes loete, pistke mõni kommentaar on mul ka mida lugeda.
Kes tahab lugeda algusest saadik siis algus on siin
Kuuse laps
Enne jõulusid oleksin vaadanud seda puukest hoopis teise pilguga. Rohkem nagu, et kas kõlbaks jõulukuuseks. Kuigi on rangelt keelatud metsast omavoliliselt kuuskede võtmine. Kui igaüks võtaks oleks varsti mets tühi.
Meie selle aasta kuusk oli küll värske ja lähedalt metsast, aga ega me tema elupäevi ei lõpetanud, ta lihtsalt kasvas vales kohas, kõrgepinge liini all ja mingi instants oli määranud liini alused puhtaks raiuma. See oli paar nädalat enne jõule, me tulime Mikkoga kepikõnnilt ja minul kui ökonoomsel inimesel tekkis kohe idee, kui juba ka maha raiutud on, tuleb metsa minna ja kõige ilusam välja valida. Natuke sumpamist ja kuna puud oli langetatud siginsogin, siis otsida ja meie kuusk maksis 0 eurot. Sel aastal normaalsed kuused maksid umbes 50 eurot.
Tagasitee
Mine kui kaugele tahad, tagasi tuleb ikka tulla. Noh antud juhul tagasitee on kergem kuna siia tulles oli rohkem tõuse kui langusi, nüüd siis kui oleks mingi kelgu moodi asi kaasas, oleks minek vahva. Kahjuks puid on raja ääres palju ja ega ikka ei julgeks ka. Ja istmikul alla laskmiseks olen juba vist natuke liiga täiskasvanud. Veelgi ei saa miski mind ütlema enda kohta vana, ega isegi mitte eakas ;)).
Huvitav efekt
Selle pildi panin siis puhtalt nalja pärast. Esimese mõttega pidin ta kohe kaardilt kustutama, aga käed olid kohmakad ja nii ta jäi ja on teistele õpetuseks, et ei kannata pildistada päikese suunas.
Vaade seljandikult
Sealt alt siis on nähtav Ülojärve hipodroom. Kui talvel pimedas tulla siia siis kui on sõidud on hipodroom valgustatud nagu linn. Sellistel õhtutel kui pilved on madalal ja peegeldavad valduse tagasi võib metsas lugeda lehte. Nii valge on. Silmapiiril paistab Näsijärv. Sellelt väikeselt pildilt just kõige paremat muljet ei saa, aga tõesti hinge ülendav tunne on siis seista ja vaadata kaugusesse.
Mina olen tubli
Eks ta ole näha, et käkitegu minusuguselt "kepikõndijalt". Ühe jutiga sai tuldud ja ega eriti higigi ei tulnud. Kes on lugenud Tiidu lehte võib nüüd teha võrdlusi. Eks see Tiit on ikka oma ema tubli poiss. Ja kes se koera saba kergitab kui ei koer ise. Aga eks ta hea tunne on. Natuke värvi nüüd näos küll on, aga eks väljas ole ka - 5 kraadi. Noh läheme vaatame vaadet seljandiku teisele poole ja seisame päikese paistel. Nii palju kõrgemal olen, et lagedal on päike peagi vajumas silmapiiri taha, aga siin päike veel paistab.
Pildilt küll ei näe, et oleks järsk tõus
Paar kolm aastat tagasi kui talvel tulin esimest korda pika aja järel kõndima siia kantti, tuli kolm korda peatuda enne kui jõudsin harjule ja higi tuli liitrite kauppa, talvel see on üsna ebameeldiv kui kogu kere on märg ja koduni on vähemalt 5 km. Kasutasin kätekuivatus pabereid kuivatamiseks ja igasuguseid muid juttusid. Mul oli siis koguni eesmärk, et jõuaks seal poole peal oleva kasenigi. Noh näeb kuidas täna läheb?
On siin metsaski tee viidad
Nagu viidast näeb, on koju - Ikurisse, ja see on linnaosa kus elan, 4,2 km. Siit sean sammud edasi Horha seljandikule, teen seal pisikese ringi ja tulen tagasi. Sinna on umbes 1 km kord järsemat, kord vähem järsemat tõusu ja siis km võrra harjul. Naha saab kenasti märjaks ja ennevanasti kui võhma oli vähem, mõnest tõusust ei saanudki korraga hakkama, tuli peatuda, hinge tõmmata ja jätkata. Näib kuidas täna läheb. Lootused on kõrgel. Olen ju üht teist teinud, viimasel ajal vähem, aga siiski nädalas 4 - 5 korda kõndimas on käidud.
Nagu näha päike endiselt paistab ja tuju on tõesti kena.
Tähtis peatus
Teab kas see on nüüd vanusest või minu teise astme suhkruhaigusest, aga kui kuskil ringi liigun, tuleb tsekkida kõik võimalikud wc:d, linnas on mul selgitatud välja kõik paigad kus käia, tavalisel metsakõndimisel on olukord keerulisem. Suvel on hea, lehed varjavad ja astud rajast kõrvale 10 - 15 m, talvel kõikjal sügav lumi. Ja tuleks otsida vähemalt tihedam kuusik. Muidugi kui pimedas liikuda, siis rajast kõrvale astuda valgustuslambi lähedal. Pimedus on tihedam lambi läheduses.
Lihtsalt üks ilus vaade
Kui tulin tagasi ja Margusele tehtud pilte näitasin, siis seda ta nimetas üheks paremaks. Eks ta kena ole. Päike on just vajumas metsa taha ja paistab nii huvitavalt läbi okste.
Mikko vanemate haud
Vanasti käisin siin tihemini, nüüd ainult siis kui juhtun seadma oma sammud Horha seljandikule. Nüüdsel ajal käime Mikkoga koos kõndimas ja tavaliselt seame sammud läbi metsa teisele poole või ühendame kõndimise ja poeskäigu. Seljakotti mahub üllatavalt palju. Sel korral olen üksi liikvel ja kui juba ring läheb mõõda, mõtlesin käis ka haual.
Surnuaed
Selline näeb välja soome surnuaed. Hauaplaadid reas nagu sõdurid. Enamvähem sarnased. Mujal olen näinud selliseid sangari surnuaedadel, Piskarjovski, Kreetal teise maailmasõja ameerika ja inglise sõdurite surnuaial, ja ka lätis oli selline Riia lähedal.
Tee läks kabelist mööda
Mäest üles ja teiselt poolt alla, ja tulingi surnuaia juurde. Selline on meie kabel. Sinna surnuaiale on maetud minu ämm ja äi, viimast ei olegi näinud, tema suri 1985. Ämmaga elasin neli aastat koos ja tuleb öelda, tubli ja õiglane inimene oli. Oma vaadetelt punane, nagu kogu nende pere. Vaesed talupojad kui olid. Õnneks valged neid ei kõmmutanud maha, nagu oli paljude muude saatus. Ma ju elan Tamperes, mis on olnud 18-aastal punaste viimane saareke. Valged võitsid, kuid Mannerheimi kuju ei ole keegi siiani julgenud keskväljakule püstitada, on teine seal kuskil linna servas pargis, kus kõiksugu huligaanid seda määrivad.
Muide, kes on lugemas, ka ma ise olen enam punase poole kalduv. Olen end alati pidanud piletita enamlaseks ;) Noh, need piletiga mehed läksid metsa.
Tõus mäkke
Siin pildil ei saa eriti arugi, et mingit tõusu on, aga tegelikult tuleb kerge higi pinda ja neil kordadel kui olen planeerinud teha pikema ringi, mul on veepudel kaasas ja siin metsase mäe tipul on esimene joogi paus. Sel korral oli fotoaparaat ja plõksutasin pilte.
Metsa rahu
Päike paistis, pakast oli sobivad - 5 kraadi. linnud laulsid ja pisitasa hing rahunes ja kibestus kadus. Metsal on selline kummaline mõju. Kuigi siin liigub üsnagi palju inimesi, küll koertega, lastega, suuskadel või nagu mine kõndides, see ei häiri üldsi.
Kui olen kõndimas ja ei kiirusta kuskile eriti, siis tavaliselt käin läbi erilisi monolooge. Omas meeles mõtlen igasuguseid juhtumisi, ja kuidas minevikus või ka tulevikus peaks reageerima, või mida rääkima.
Tavaliselt need monoloogid ununevad või siirduvad kuhugi mälu tagamaile. Nüüd olen küll arvutil ja mõtlesin taastada neid. Olen nüüd juba 15 aastat Eestist ära ja vahepeal on tulnud kasutusele uusi sõnu. Küsisin siin Tiidult mõningate tähendust kuid need eriti mind ei rahuldanud. Niisiis kirjutan siia sõnad soome keeles. Pliis kes annaks eestikeelsed vasted
Kävelysauva ?
Sauvakävely ?
Lenkki ?
Vaelluskengät ?
Tiit pakkus Kävelysauva - kepp, Sauvakävely - kepikõnd, Lenkki - kõndimine, aga need on minu arus kohmakad väljendid, näiteks tegin kepikõndi, kas ei saaks lühendada ja naljakas kirjutada käisin kõndimas.
Näiteks soomlane ütleb "Harrastan sauvakävelyä ja vaelluskengät jalassa kävin lenkillä" Kuidas see kõlaks eesti keeles?
Kepikõnd
Kui keegi või miski ajab maksa ylle kopsu, siis tee nagu mina täna. Panin soojad riided võtsin oma kepid ja läksin reippa sammuga tegema kepikõndi lähedal asuvasse metsa.
reede, 14. jaanuar 2005
Reedesed môtted
Eile juhtusin lugema meie infolehte ja märkasin mulle sobiva töökoha reklaami, ja taas ärkas minus tööotsija koll. Olin juba nii hästi leppinud oma eluga, et see pisike tööots ja suvel paar kuud lisaks ja kôik, aga e,i pidin minema lugema pagana infolehte. Nüüd taas hing väreleb ja lootus on tärganud, äkki pääseks täiskohaga tööle. Tôenäosus on ju suurem kui lotovôidus, aga 99,5 % et tulen taas pettuma. Aga noh praeguselt pomolt palusin töötôendit ja nädalavahetusel hakkan taas cv:d ja töötaotlust kirjutama. Praegu on aga hinges taas selline värin kui värskel armunul. Jube jama.
Praegune töö kestab ametlikult 10.04, aga kuna see sisaldab ka puhkuse, siis viimane tööpäev on juba 21. märtsil ja 24.03 Mehhiko ole valmis Elvi ja Elle tulevad.
Praegune töö kestab ametlikult 10.04, aga kuna see sisaldab ka puhkuse, siis viimane tööpäev on juba 21. märtsil ja 24.03 Mehhiko ole valmis Elvi ja Elle tulevad.
neljapäev, 13. jaanuar 2005
Raske pärastlôuna
Hommikune kaal muide oli 80,9. Allapoole oleme minemas. Minu uudne söögi korraldus ilmselt toimib. Hommikul midagi kerget - kohupiim + teraleib + tomat + piimakohv ilma suhkruta. Päeval korralik soe söök, ja söögid on meie majas tôesti head, + palju salatit ja kodus ôhtul taas jogurt vôi midagi muud vähe. Ja ei mingeid mopsimisi.
Ega iseenesest kôht ei olegi tühi kui töölt koju tulen. See söömine on olnud selline harjumuse asi. Aga sellesse söömisesse on nüüd suhtutav teadlikult.
Täna on fotoaparaat kaasas, peale tööd pääsevad linnavalitsusetöötajad, ja ka mina kuulun nüüd sinna, külastama tartu remondimeeste restaureeritud raekoda. Tavalised inimeses saavad siis käia vaatamas homme. Tampere päevadel oli see ka lahti, aga järjekorrad olid pikad nagu kunagi "Edasi" tellimine Tallinnas.
Läksin lugema oma juttu ja ilmselt môni teinegi oleks küsinud, miks raske? Lihtsalt, pärast sööki on kôik veri mujal kui ajudes ja töö on kohutavalt igav - klientide siirdamine ühest andmebaasist teise. Automaatika ei toimi ja töö käib nii: number kliks, ok, ok, talleta, kliks, siirda, kliks, talleta, kliks, ok, ok. Ja neid on ligi tuhat. Silmade ees juba virvendab, tulin siis taas lugema ja kirjutama.
Muide käisin lugemas Päevalehte, tore et Baskin saab taas oma teatri. Kui üle lombi tulen on hea lühike maa käia teatris. Ilmselt alla 10 minutiga jôuab Tiidu juurest kohale.
Ega iseenesest kôht ei olegi tühi kui töölt koju tulen. See söömine on olnud selline harjumuse asi. Aga sellesse söömisesse on nüüd suhtutav teadlikult.
Täna on fotoaparaat kaasas, peale tööd pääsevad linnavalitsusetöötajad, ja ka mina kuulun nüüd sinna, külastama tartu remondimeeste restaureeritud raekoda. Tavalised inimeses saavad siis käia vaatamas homme. Tampere päevadel oli see ka lahti, aga järjekorrad olid pikad nagu kunagi "Edasi" tellimine Tallinnas.
Läksin lugema oma juttu ja ilmselt môni teinegi oleks küsinud, miks raske? Lihtsalt, pärast sööki on kôik veri mujal kui ajudes ja töö on kohutavalt igav - klientide siirdamine ühest andmebaasist teise. Automaatika ei toimi ja töö käib nii: number kliks, ok, ok, talleta, kliks, siirda, kliks, talleta, kliks, ok, ok. Ja neid on ligi tuhat. Silmade ees juba virvendab, tulin siis taas lugema ja kirjutama.
Muide käisin lugemas Päevalehte, tore et Baskin saab taas oma teatri. Kui üle lombi tulen on hea lühike maa käia teatris. Ilmselt alla 10 minutiga jôuab Tiidu juurest kohale.
kolmapäev, 12. jaanuar 2005
Selle blog:i lukejale
Ma tahaksin saada tagasisidet, teie kes loete seda lehekülge, pliis kirjutage oma mõtteid. Nendest teemadest siin, netipäeviku ideest tervikuna ja kasvõi mida sellest kõigest arvate.
Kui ise käin lugemas, siis üritan jätta oma jälje ja kirjutan paar rida. Eriti usinalt käin lugemas Tiidu lehekülge ja soovitan seda ka teistele.
Täna õhtul sain taas korda nats oma moodi kommentari rivi. Margus kiusab mind ja nüüd tuleb jätta see kirjutis teiseks korraks ja minna magama.
Kui ise käin lugemas, siis üritan jätta oma jälje ja kirjutan paar rida. Eriti usinalt käin lugemas Tiidu lehekülge ja soovitan seda ka teistele.
Täna õhtul sain taas korda nats oma moodi kommentari rivi. Margus kiusab mind ja nüüd tuleb jätta see kirjutis teiseks korraks ja minna magama.
Tina hall kolmapäev
Tänase päeva märgusõna on "hall". Hommik algas täieliku sissemagamisega, nagu olekski tahtnud märku anda, et nii halli päeva ei ole mõtetki ärgata. Aga noh kohustused ;). 15 mintsi ja seisin juba bussipeatuses, hilinesin tööle poolteist tundi, kuna olen selline "aukutäide", keegi ei saanudki aru, et midagi on valesti.
Et kaks korda päevas hilineda pole ilus, tulin tulema normaalsel ajal. Kui oled ikka võetud tööle minimum palgaga ja sellest on veel säästu eesmärkidel lõigatud ära 15% ei saa keegi eeldadagi mingit entusiasmi või muud sellist. Kui ikka korralikku palkka ei maksta, siis suhtub töö tegija töösse põhimõttel "mõisa köis las lohiseb", ühiskonna korrast või võimul olevast parteist sõltumatult.
Sissemagamise süü ei ole ainult madalrõhkkonnast vaid põhiliselt sellest, et lobisesin Katsiga eile Skype kaudu nats üle ühe. Tuleb üritada minna tipa varem magama. Kui tihemini hilineda, küll siis see ka välja tuleb.
Hommikune kaal muide oli 81,1 ja õhutemperatuur praegu väljas + 3,1, sajab mingit vee sarnast. Noh Mikko tuli ka töölt ja tuleb organiseerida midagi söödavat.
Et kaks korda päevas hilineda pole ilus, tulin tulema normaalsel ajal. Kui oled ikka võetud tööle minimum palgaga ja sellest on veel säästu eesmärkidel lõigatud ära 15% ei saa keegi eeldadagi mingit entusiasmi või muud sellist. Kui ikka korralikku palkka ei maksta, siis suhtub töö tegija töösse põhimõttel "mõisa köis las lohiseb", ühiskonna korrast või võimul olevast parteist sõltumatult.
Sissemagamise süü ei ole ainult madalrõhkkonnast vaid põhiliselt sellest, et lobisesin Katsiga eile Skype kaudu nats üle ühe. Tuleb üritada minna tipa varem magama. Kui tihemini hilineda, küll siis see ka välja tuleb.
Hommikune kaal muide oli 81,1 ja õhutemperatuur praegu väljas + 3,1, sajab mingit vee sarnast. Noh Mikko tuli ka töölt ja tuleb organiseerida midagi söödavat.
teisipäev, 11. jaanuar 2005
üheteistkümnes jaanuar .....
.....ennevanasti mindi siis pärast koolivaheaega kooli. Mida muud toob see kuupäev meelde?? Mittemidagi muud. Üleeelmisel aastal tellisin loodusekalendri kuhu sai ka ise sissekirjutisi teha. Mida on siis kirjutatud :
11.1.2004
Õhutemperatuur -6,3 kraadi, pilvine.
Kaal 85,3
Täna magasin poole kaheteistkümneni. Õlad on kanged, tuleks minna massöri juurde. Nägin kummalist und, mul oli palju kuldkette ja teisi kuldseid asju. Olin kuskil täiesti tundmatus paigas ja eksinud. Siiski õnnestus pääseda ja mul olid kohvrid täis raha, lisaks mul oli keegi sõbratar. Mikko vahetas armatuuri.
Vat selliseid märkneid kirjutasin aasta tagasi. Neid märkusi kirjutasin enamvähem kuni Thaimaa reisini, pärast seda vähem ja sügisest saadik on leheküljed tühjad.
11.1.2004
Õhutemperatuur -6,3 kraadi, pilvine.
Kaal 85,3
Täna magasin poole kaheteistkümneni. Õlad on kanged, tuleks minna massöri juurde. Nägin kummalist und, mul oli palju kuldkette ja teisi kuldseid asju. Olin kuskil täiesti tundmatus paigas ja eksinud. Siiski õnnestus pääseda ja mul olid kohvrid täis raha, lisaks mul oli keegi sõbratar. Mikko vahetas armatuuri.
Vat selliseid märkneid kirjutasin aasta tagasi. Neid märkusi kirjutasin enamvähem kuni Thaimaa reisini, pärast seda vähem ja sügisest saadik on leheküljed tühjad.
Teine päev
Noh pysisin eile siis kindlana ja kodus enam ei maiustanud. Igaks juhuks ei julgenud ka porgandi liinile minna, mul on nimelt selline tahtest sôltumattu liigutus, kui käepärast leidub midagi head, siis ma iseeneseltki salaja oskan toppida suhu kôiksugu asju. Kui nälg end tunda andis siis sôin jogurti ja sinna see siis jäi.
Tulemusi tuli hommikune kaal 81,9, ei ega ma väida et need rasvad oleks läinud, lihtsalt see oli see toit mis jäi eile ôhtul söömata ja pika peale see siis ka hakkab môjuma. Minu probleem on mopsimine pärast koju tulekut vôi kui olen kodus siis ajaliselt 17:00 edasi. Kuni selleni jätkub aru tervisliku toitumise osas.
Ôue ei kannatanud eile minna sadas vihma ja sama sula jätkub ka täna.
Urmas viis siis oma armsa auto autode surnuaiale. Kurb, aga selle töökorda saamine oleks läinud maksma kôige vähem nii yle 500 - 600 eku ja selle eest saab juba samasuguse vana sussi ilma remondi vaevatagi.
Tulemusi tuli hommikune kaal 81,9, ei ega ma väida et need rasvad oleks läinud, lihtsalt see oli see toit mis jäi eile ôhtul söömata ja pika peale see siis ka hakkab môjuma. Minu probleem on mopsimine pärast koju tulekut vôi kui olen kodus siis ajaliselt 17:00 edasi. Kuni selleni jätkub aru tervisliku toitumise osas.
Ôue ei kannatanud eile minna sadas vihma ja sama sula jätkub ka täna.
Urmas viis siis oma armsa auto autode surnuaiale. Kurb, aga selle töökorda saamine oleks läinud maksma kôige vähem nii yle 500 - 600 eku ja selle eest saab juba samasuguse vana sussi ilma remondi vaevatagi.
esmaspäev, 10. jaanuar 2005
Naudingud ........ ja tervislikud eluviisid ;)
Kunagi kuskilt olen lugenud, et on kolme liikki naudinguid:
- ühed on ebaseaduslikud
- teised on ebamoraalsed ja
- kolmandad teevad paksuks.
Need kaks esimest, nendest võib igaüks ilma eriliste raskusteta hoiduda, nimelt hoiduda kui juba on nende hõlma vajunud, siis väljapääs on tõsiste raskuste taga. Aga tavalist inimest need ei puuduta.
See kolmas on aga asi omaette. Söök on ju kõige lähem, kõigile või vähemalt enamikule valgete maailmas kättesaadav nauding. Mida rohkem rasva ja suhkruid seda parem ta tundub. Margus ütles, et inimene oma füüsilise arenguga on endiselt koopainimese tasemel. Kui toitu oli, siis söödi. Oli vaja inimese kui ühe loodusliku liigi säilimine, nii siis kujunes välja, et eriti meeldib meie maitse organitele magus ja rasvane.
Koopainimesel ja veel sadakondki aastat tagasi oli toitu vähem ja füüsiline koormus suurem. Siis ei olnud ka mingeid probleeme, enamustel inimestel - eks pakse on alati olnud.
Nüüd siis tuleb nagu köieltantsija teadlikult õppida sööma. Teadlikult öelda ei teatavale naudingule. Kõiksugu muud sõltuvussuhted on kergem lõpetada, lihtsalt alati ei. Söögiga nii teha ei saa. Me oleme ka oma harjumuste ohvrid. Mõned aastaid teised aastakümneid oleme teinud asju ühte moodi. Nüüd tuleks hakata tegema teisiti.
Kõige lihtsam on saada need 5 - 10 - 15 -... kg maha ja ma ei räägi millestki imedieedist vaid normaalse toitumuse õppimisest, aga kui on saavutatud siht, siis üsna varsti me läheme taas vanale teele. Algul ikka pisi tasa. Siis naistel eriti mingi raskem hingeline trauma ja vean kihla, et 8 kümnest leiab lohutust mingis toiduainest.
Aga nagu vastas kord üks krooniline suitsetaja, et olen lõpetanud sada korda. Nii siis ka eluviise võib ikka ja jälle hakata korrigeerima ja saavutada ka tulemusi.
Miks ometi need teadlased ei mõtle välja midagi tõesti maitsvat ja null kalorit sisaldavat juttu. Seni tuleb rahulduda salati ja porgandi ja kaalika ja kapsaga. Kodumaa puuviljad pidid ka head olema, eriti tervislikud mustikad ja rukkileib ja kefiirid ja muud sellised. Loomaliha võib ka ilma eriliste süümepiinadeta süüa ja isegi peab taimseid õlisid, vähe aga ei saa jätta täitsa ära.
Noh nii nüüd on üsna palju targutatud ja on aeg minna magama. Näis mis kaal hommilul näitab. Isegi 100 g miinust on hea asi. Iseenesest spetsialistid peavad optimaalseks pool kg nädalas.
- ühed on ebaseaduslikud
- teised on ebamoraalsed ja
- kolmandad teevad paksuks.
Need kaks esimest, nendest võib igaüks ilma eriliste raskusteta hoiduda, nimelt hoiduda kui juba on nende hõlma vajunud, siis väljapääs on tõsiste raskuste taga. Aga tavalist inimest need ei puuduta.
See kolmas on aga asi omaette. Söök on ju kõige lähem, kõigile või vähemalt enamikule valgete maailmas kättesaadav nauding. Mida rohkem rasva ja suhkruid seda parem ta tundub. Margus ütles, et inimene oma füüsilise arenguga on endiselt koopainimese tasemel. Kui toitu oli, siis söödi. Oli vaja inimese kui ühe loodusliku liigi säilimine, nii siis kujunes välja, et eriti meeldib meie maitse organitele magus ja rasvane.
Koopainimesel ja veel sadakondki aastat tagasi oli toitu vähem ja füüsiline koormus suurem. Siis ei olnud ka mingeid probleeme, enamustel inimestel - eks pakse on alati olnud.
Nüüd siis tuleb nagu köieltantsija teadlikult õppida sööma. Teadlikult öelda ei teatavale naudingule. Kõiksugu muud sõltuvussuhted on kergem lõpetada, lihtsalt alati ei. Söögiga nii teha ei saa. Me oleme ka oma harjumuste ohvrid. Mõned aastaid teised aastakümneid oleme teinud asju ühte moodi. Nüüd tuleks hakata tegema teisiti.
Kõige lihtsam on saada need 5 - 10 - 15 -... kg maha ja ma ei räägi millestki imedieedist vaid normaalse toitumuse õppimisest, aga kui on saavutatud siht, siis üsna varsti me läheme taas vanale teele. Algul ikka pisi tasa. Siis naistel eriti mingi raskem hingeline trauma ja vean kihla, et 8 kümnest leiab lohutust mingis toiduainest.
Aga nagu vastas kord üks krooniline suitsetaja, et olen lõpetanud sada korda. Nii siis ka eluviise võib ikka ja jälle hakata korrigeerima ja saavutada ka tulemusi.
Miks ometi need teadlased ei mõtle välja midagi tõesti maitsvat ja null kalorit sisaldavat juttu. Seni tuleb rahulduda salati ja porgandi ja kaalika ja kapsaga. Kodumaa puuviljad pidid ka head olema, eriti tervislikud mustikad ja rukkileib ja kefiirid ja muud sellised. Loomaliha võib ka ilma eriliste süümepiinadeta süüa ja isegi peab taimseid õlisid, vähe aga ei saa jätta täitsa ära.
Noh nii nüüd on üsna palju targutatud ja on aeg minna magama. Näis mis kaal hommilul näitab. Isegi 100 g miinust on hea asi. Iseenesest spetsialistid peavad optimaalseks pool kg nädalas.
Lubatud tehtud
Siit ta siis algab, avalik kaalujälgimine. Hommikune kaal oli 82,6 kg. Söömise osas on kôik veel korras, vett peaks aga palju rohkem jooma. Tööl on pôld lai ja jätkub kuni tänase päeva lôpuni ja on mul praegu ka arvuti kasutada. Kuni 11:ni olin mustlane, ei olnud ôiget paikka kus teha, noh selleks puhuks on sellist täite tööd, sel korral siirdasin klientide kaarte yhelt töötajalt teisele. Eks ole "väga suurt môttetööd vajav tegevus" Aga noh ma ei nurise. Töö on kerge, konti ei murra ja kiiret nyyd kyll ei ole. Nii see on vist igal pool riigi tööl.
Kell 17:00 on hispaania keele tund kuni selleni on linna peal vaja kulutada kaks ja pool tundi, noh tuleb korralik kaupluste allahindlus myykide ylevaade. Môned vajalikud käigud ka teha. Koju saan alles kuskil pärast seitset. Kui ilm ilus tuleks minna kôndima.
Kell 17:00 on hispaania keele tund kuni selleni on linna peal vaja kulutada kaks ja pool tundi, noh tuleb korralik kaupluste allahindlus myykide ylevaade. Môned vajalikud käigud ka teha. Koju saan alles kuskil pärast seitset. Kui ilm ilus tuleks minna kôndima.
pühapäev, 9. jaanuar 2005
Kümme nädalat ja üks päev
...küsimus: kas kümme nädalat ja üks päev on pikk või lühike aeg. See sõltub ilmselt sellest, kas me ootame midagi või on vaja midagi ära teha. Ootamiseks ilmselt pikk, mingite tulemuste saavutamiseks lühike. Aga kuidas on olukord siis kui ühelt poolt ootad ja teiselt poolt tahad miagi ära teha, mingeid tulemusi saada. Viimasel juhul nagu jääb aeg väheseks.
Millest siis on küsimus? Esiteks see on aeg, mis mul on jäänud käia tööl ja teisalt see on aeg, mille jooksul tuleks Margusele tuupida pähe rootsi keelt, endalt hispaania keelt ja vähemalt 5 kg tuleks ka saada nendelt pehmetelt kohtadelt ära. Seda viimast arvesse võttes, aega on katastroofiliselt vähe.
Noh triikimisega tulin toime ja natukeseks ajaks need asjad on taas tehtud. Ma tean, et neid rootsi keele sõnu me ka õpime, mina teen uusi sõnalipikuid ja teeme ühisõppimist, aga minu hispaania keel ja kaalust alla võtminene on suure küsimärgi all. Isiklikult minu jaoks neil on nüüd küll eriti tähtis koht.
Eelmisel aastal olin kodus ja üle päeva käisin ujulas ja jõusaalis + igal õhtul käimas ja tulemusi tuli. Kuidas nüüd saada end taas hoogu. Lisaks jõulud olid väga paha mõjuga. Kõik need maiustused ja piparkoogid jne ja nii edasi. Tunne on nagu väga patusel inimesel.
Üle aasta tagasi liitusin kaalujälgijatega, ilmselt see aitas ka olla õigel teel. Suvel oli pause ja kui läksin tööle jäi see hoopis ära. Nüüd on maha saadud kilodest umbes viis tagasi tulnud ja see tuleb enne Hispaaniat taas ära saada.
Teoria on olemas, mis puudub on keegi, kes selle ellu viib. Praegu tuli üks idee. Mis oleks kui hakkaks igal hommilul kaalul käima ja siia oma kaalu kirjutama. Kaalun ma ka muidu, aga kui tuleb ka kirja panna siis, vast oleks see selleks kepiks, mis mind paneks ka midagi asja ette tegema.
Noh vaatame, homme on minu edasise 10 nädala esimene päev. Aga nüüd tuleb minna magama. Enne otsin esile oma hispaania keele raamatu ja vihiku, koolivaheaeg on ka selles osas läbi. Adios, hasta mañana.
Millest siis on küsimus? Esiteks see on aeg, mis mul on jäänud käia tööl ja teisalt see on aeg, mille jooksul tuleks Margusele tuupida pähe rootsi keelt, endalt hispaania keelt ja vähemalt 5 kg tuleks ka saada nendelt pehmetelt kohtadelt ära. Seda viimast arvesse võttes, aega on katastroofiliselt vähe.
Noh triikimisega tulin toime ja natukeseks ajaks need asjad on taas tehtud. Ma tean, et neid rootsi keele sõnu me ka õpime, mina teen uusi sõnalipikuid ja teeme ühisõppimist, aga minu hispaania keel ja kaalust alla võtminene on suure küsimärgi all. Isiklikult minu jaoks neil on nüüd küll eriti tähtis koht.
Eelmisel aastal olin kodus ja üle päeva käisin ujulas ja jõusaalis + igal õhtul käimas ja tulemusi tuli. Kuidas nüüd saada end taas hoogu. Lisaks jõulud olid väga paha mõjuga. Kõik need maiustused ja piparkoogid jne ja nii edasi. Tunne on nagu väga patusel inimesel.
Üle aasta tagasi liitusin kaalujälgijatega, ilmselt see aitas ka olla õigel teel. Suvel oli pause ja kui läksin tööle jäi see hoopis ära. Nüüd on maha saadud kilodest umbes viis tagasi tulnud ja see tuleb enne Hispaaniat taas ära saada.
Teoria on olemas, mis puudub on keegi, kes selle ellu viib. Praegu tuli üks idee. Mis oleks kui hakkaks igal hommilul kaalul käima ja siia oma kaalu kirjutama. Kaalun ma ka muidu, aga kui tuleb ka kirja panna siis, vast oleks see selleks kepiks, mis mind paneks ka midagi asja ette tegema.
Noh vaatame, homme on minu edasise 10 nädala esimene päev. Aga nüüd tuleb minna magama. Enne otsin esile oma hispaania keele raamatu ja vihiku, koolivaheaeg on ka selles osas läbi. Adios, hasta mañana.
Pühapäeva õhtupoolik
Pärnus oli eile vesi tõusnud 3 m, Hesas ja Tallinnas oli torm võimas, meil siin aga nats puude ladvad kõikusid. Hommilul sadas vett, pärast lõunat keeras lumele. Nüüd on kõik paigad jälle värskelt valged ja puhtad.
Mulle eriti vabapäevad ei meeldi, vähe sellest, et tuleks koristada ja muud sellist, tuleb veel vähemalt 2-3 korda saada kõikide kõhud täis. Mul pole midagi selle vastu, et ma teen söögi, aga igaüht tuleb käia kutsumas ja ega seda ei tulda jooksujalu. Margust tuleb mõnikord käia mitu korda kutsumas. Kui siis juba häält tõsta, siis juhtub ka midagi.
On üks töö mille tegemist mõnikord lükan mitugi nädalat, see on triikimine. Kui enam pole midagi selga panna tuleb end turjast kinni võtta ja asi ära teha. Noh siis on üks suurepärane viivitus moodus, teha kõike muud ja siis nagu ei olegi aega.
Noh nüüd olen küll pesuhunniku tassinud kööki ja ega aita muud kui teha ära.
Urmas sai sõbralt selle auto laenuks ja homme algab operatsioon "auto siirdamine". Tuuakse see siis meie õuele ootama parandamist.
Olgu, siirdan selle netti ja alustan triikimise.
Mulle eriti vabapäevad ei meeldi, vähe sellest, et tuleks koristada ja muud sellist, tuleb veel vähemalt 2-3 korda saada kõikide kõhud täis. Mul pole midagi selle vastu, et ma teen söögi, aga igaüht tuleb käia kutsumas ja ega seda ei tulda jooksujalu. Margust tuleb mõnikord käia mitu korda kutsumas. Kui siis juba häält tõsta, siis juhtub ka midagi.
On üks töö mille tegemist mõnikord lükan mitugi nädalat, see on triikimine. Kui enam pole midagi selga panna tuleb end turjast kinni võtta ja asi ära teha. Noh siis on üks suurepärane viivitus moodus, teha kõike muud ja siis nagu ei olegi aega.
Noh nüüd olen küll pesuhunniku tassinud kööki ja ega aita muud kui teha ära.
Urmas sai sõbralt selle auto laenuks ja homme algab operatsioon "auto siirdamine". Tuuakse see siis meie õuele ootama parandamist.
Olgu, siirdan selle netti ja alustan triikimise.
Sain lõpuks kuupäeva skripti toimima
Jamasin mis hirmus, aega kulus ilmselt ka nii umbes 4-5 tundi, aga sain lõpuks kuupäeva skritpi toimima just nii nagu tahtsin. Oli pusimist. Pole viimased kolm aastat koodi kirjutanud ja on kippunud ununema kõik kunagi nii selgena ja iseenesest mõistetavad jutud. Põhiline et toimib. Homme veel vaba päev ja võib magada või poole päevani. Kui nüüd torm ka tulekul ei õieti tõmba ka õue minek aga nüüd tuleb küll minna tudile.
laupäev, 8. jaanuar 2005
Hall ja õnnetu päev
Täna on siis neid päevi mil igal sammul miski veab alt või läheb vilttu. Juba hommikul kõrbesi omlett pahasti ära. Ja kes on söönud teab, et see ei ole kindlasti mingi maitsev toit.
Siis hakkasime vahetama Marguse toas laearmatuuri. Endisele oli Urks teinud mingi oma patendi ja me ei saanud seda rakendada lihtsama juhul. Mikko rippus lae all ja üritas seda saada toimima. Lõpuks helistasin Urksile ja sain teada selle auto loo.
Kui läksin alla seda teatama istusin kogematta armatuuri klaasi katki. Täielik elevant. Ja taas 10 km poodi ja uus armatuud. Täielik jama.
Homme pidi tulema hirmus torm. Meil siin on tavaliselt tormid läinud kergelt üle, näeb kuidas see kord.
Mul oli küll eile tööpäev, aga teistel vaba, nüüd on selline pühapäeva tunne. Telekast ka ei tule midagi erilist, mõtted pöörlesid Urksi ümber, kuidagi rahutu olek. Taevas ka on hall ja pilved roomavad peaaegu korstnate kõrgusel. Sellisel pärval oleks hea nina täis tõmmata, ainult kahjuks ma ei joo. Tuleks õppida, mõnikord kui kogu maja juba magab, siis olen otsinud esile mõne koore- või omatehtud maasikalikööri ja napsitanud a´25 gr , aga sellest pole kasu. Lisaks on siis hommikul mitte pohmell ;) vaid nägu paistes. Teades tulemusi ei tule isu napsitada muidu kui perepeol, et mitte eralduda imelikuna.
See jutt selleks, aga nüüd võtan kätte ja hakkan masteraitama Margusele rootsikeele sõnalipikuid.
Järgmisel nädalal läheb ta siis autojuhi eksamitele ja selle järel ei aita muud kui pöörame kogu tähelepanu rootsi keelele.
Siis hakkasime vahetama Marguse toas laearmatuuri. Endisele oli Urks teinud mingi oma patendi ja me ei saanud seda rakendada lihtsama juhul. Mikko rippus lae all ja üritas seda saada toimima. Lõpuks helistasin Urksile ja sain teada selle auto loo.
Kui läksin alla seda teatama istusin kogematta armatuuri klaasi katki. Täielik elevant. Ja taas 10 km poodi ja uus armatuud. Täielik jama.
Homme pidi tulema hirmus torm. Meil siin on tavaliselt tormid läinud kergelt üle, näeb kuidas see kord.
Mul oli küll eile tööpäev, aga teistel vaba, nüüd on selline pühapäeva tunne. Telekast ka ei tule midagi erilist, mõtted pöörlesid Urksi ümber, kuidagi rahutu olek. Taevas ka on hall ja pilved roomavad peaaegu korstnate kõrgusel. Sellisel pärval oleks hea nina täis tõmmata, ainult kahjuks ma ei joo. Tuleks õppida, mõnikord kui kogu maja juba magab, siis olen otsinud esile mõne koore- või omatehtud maasikalikööri ja napsitanud a´25 gr , aga sellest pole kasu. Lisaks on siis hommikul mitte pohmell ;) vaid nägu paistes. Teades tulemusi ei tule isu napsitada muidu kui perepeol, et mitte eralduda imelikuna.
See jutt selleks, aga nüüd võtan kätte ja hakkan masteraitama Margusele rootsikeele sõnalipikuid.
Järgmisel nädalal läheb ta siis autojuhi eksamitele ja selle järel ei aita muud kui pöörame kogu tähelepanu rootsi keelele.
Maailm on üks pagana ebaõiglane paik
Mõnikord harva kui on selline tunne, et kõik nagu peaks olema korras, aga ei, tuleb jälle järgmine pauk. Ma mitte kuidagi ei saa aru, miks mõnd inimest igasugused katsumused ja õnnetused piiravad nagu vaenlased kindlust. Meie Urmas on nagu piksevarras kõiksugu vähem ja rohkem õnnetutele juhtumistele.
Noh seekord vähemalt õnnetus tabas tema autot, millesse keegi nii jäägitult armus, et selle ära ajas. Auto muidugi ei olnud mingi truudusemurdja ja sooritas osalise enesetapu, reis lõppes lumehange ja auto esiaksel või mingi selline asi läks katki. Nüüd on auto kuskil tee ääres termiitide armul, nädalalõpu äratoomine läheks maksma 150 ekut, esmaspäeval oleks see kolm korda odvam. Ja kui palju veel jama, ja ei tea kas saabki korda.
Võiks ju lõpuks ometi ka tema elu keerata normaalseks, aga ei. Ühed ütlevad, miks jätsid tänavale. Teised, et miks ei olud paremaid vargusevastaseid vahendeid. Nüüd on kõik need jutud hiljaks jäänud. Meie Urks on tüüpiline näide murphy printsiibist. Tee mis tahad alati läheb s...sti.
Kui nüüd vägisi otsida positiivset, siis kuskilt olen lugenud, et mis ei tapa see karastab, õpetab, arendab.
Noh seekord vähemalt õnnetus tabas tema autot, millesse keegi nii jäägitult armus, et selle ära ajas. Auto muidugi ei olnud mingi truudusemurdja ja sooritas osalise enesetapu, reis lõppes lumehange ja auto esiaksel või mingi selline asi läks katki. Nüüd on auto kuskil tee ääres termiitide armul, nädalalõpu äratoomine läheks maksma 150 ekut, esmaspäeval oleks see kolm korda odvam. Ja kui palju veel jama, ja ei tea kas saabki korda.
Võiks ju lõpuks ometi ka tema elu keerata normaalseks, aga ei. Ühed ütlevad, miks jätsid tänavale. Teised, et miks ei olud paremaid vargusevastaseid vahendeid. Nüüd on kõik need jutud hiljaks jäänud. Meie Urks on tüüpiline näide murphy printsiibist. Tee mis tahad alati läheb s...sti.
Kui nüüd vägisi otsida positiivset, siis kuskilt olen lugenud, et mis ei tapa see karastab, õpetab, arendab.
reede, 7. jaanuar 2005
Mõnusalt väsinud
Eks ta ole kui ikka saunast saab tuldud on mõnus värimus ja selline vaikne rahulolu tunne. Miski nagu ei eriti häiri. Õnneks silmapiiril ei ole kummitamas mindagi. Aga sülitame kolm korda üle vasaku õla, et ei tulkski.
Olen siin nats seadnud taas seda lehekülge ja sain vist selle kommenteerimise toimima. Noh eks näe. Lihtsam ta ju on kui blogspoti oma. Aga mõtteid on veel palju, mida ja kuidas teha lehekülja väljanägemist nats eriliseks.
Käisime täna meie uues saksa müügiketi kaupluses Bauhaus on nimi. Margus oli kaasas ja talle me läksimegi uut laelampi ostma. Noh sai võetud selline mis teda rahuldas. Kassas küsiti, et kas ostate ka ostukorvi kaasa. Noh sai see siis ka võetud. On teine selline kokkupandav ja küll majapidamises teine leiab kasutamist.
Paar päeva tagasi sadas hirmsasti lund ja täna pööras vihmale ja on väljas 4 kraadi sooja. ;) eks ta on suvi tulemas. 76 päeva pärast oleme Ellega sel ajal just ja just jõudmas Mehikosse.
Muide sellel vebil olev minu foto on tehdud eelmisel aastal Samuil teel lennujaamst hotelli.
Olen siin nats seadnud taas seda lehekülge ja sain vist selle kommenteerimise toimima. Noh eks näe. Lihtsam ta ju on kui blogspoti oma. Aga mõtteid on veel palju, mida ja kuidas teha lehekülja väljanägemist nats eriliseks.
Käisime täna meie uues saksa müügiketi kaupluses Bauhaus on nimi. Margus oli kaasas ja talle me läksimegi uut laelampi ostma. Noh sai võetud selline mis teda rahuldas. Kassas küsiti, et kas ostate ka ostukorvi kaasa. Noh sai see siis ka võetud. On teine selline kokkupandav ja küll majapidamises teine leiab kasutamist.
Paar päeva tagasi sadas hirmsasti lund ja täna pööras vihmale ja on väljas 4 kraadi sooja. ;) eks ta on suvi tulemas. 76 päeva pärast oleme Ellega sel ajal just ja just jõudmas Mehikosse.
Muide sellel vebil olev minu foto on tehdud eelmisel aastal Samuil teel lennujaamst hotelli.
neljapäev, 6. jaanuar 2005
Viisteist aastat ! ! ?
Täna siis sai täis viisteist aastat teisest abielust. Esimene jäi natuke alla kuueteistkymne ja nyyd teisestki on juba viisteist täis. Kui nii tõsiselt järele mõelda siis eelmised viisteist kulusid poole kauem kui viimased. Aga noh väidetakse et vananedes aeg liigub kiiremini, nüüd on see siis ka omal nahal järele proovitud.
See on siis jäetav teiseks korraks mõtisklus, kuidas kogesin neid, kuna praegu taas pressib kiire peale ja pere ootab varsti süüa. Pisikese sampa jõime küll ära, kuna Urmas ja Lissu olid tulnud vanaema õnnitlema, temal oli ju paar päeva tagasi sünna. Noh pidasime siis ka samas ära meie aastapäeva "peo".
Eile pusserdasin kella poole kolmeni ja sain oma aja veebi oma arust rahuldavale tasemele. Siit edasi võib ainult parandada ja mind tundes, tuleb seda palju, aga see on selle aja mure.
See on siis jäetav teiseks korraks mõtisklus, kuidas kogesin neid, kuna praegu taas pressib kiire peale ja pere ootab varsti süüa. Pisikese sampa jõime küll ära, kuna Urmas ja Lissu olid tulnud vanaema õnnitlema, temal oli ju paar päeva tagasi sünna. Noh pidasime siis ka samas ära meie aastapäeva "peo".
Eile pusserdasin kella poole kolmeni ja sain oma aja veebi oma arust rahuldavale tasemele. Siit edasi võib ainult parandada ja mind tundes, tuleb seda palju, aga see on selle aja mure.
Tellimine:
Postitused (Atom)
