Raske pärastlôuna

Hommikune kaal muide oli 80,9. Allapoole oleme minemas. Minu uudne söögi korraldus ilmselt toimib. Hommikul midagi kerget - kohupiim + teraleib + tomat + piimakohv ilma suhkruta. Päeval korralik soe söök, ja söögid on meie majas tôesti head, + palju salatit ja kodus ôhtul taas jogurt vôi midagi muud vähe. Ja ei mingeid mopsimisi.
Ega iseenesest kôht ei olegi tühi kui töölt koju tulen. See söömine on olnud selline harjumuse asi. Aga sellesse söömisesse on nüüd suhtutav teadlikult.
Täna on fotoaparaat kaasas, peale tööd pääsevad linnavalitsusetöötajad, ja ka mina kuulun nüüd sinna, külastama tartu remondimeeste restaureeritud raekoda. Tavalised inimeses saavad siis käia vaatamas homme. Tampere päevadel oli see ka lahti, aga järjekorrad olid pikad nagu kunagi "Edasi" tellimine Tallinnas.
Läksin lugema oma juttu ja ilmselt môni teinegi oleks küsinud, miks raske? Lihtsalt, pärast sööki on kôik veri mujal kui ajudes ja töö on kohutavalt igav - klientide siirdamine ühest andmebaasist teise. Automaatika ei toimi ja töö käib nii: number kliks, ok, ok, talleta, kliks, siirda, kliks, talleta, kliks, ok, ok. Ja neid on ligi tuhat. Silmade ees juba virvendab, tulin siis taas lugema ja kirjutama.
Muide käisin lugemas Päevalehte, tore et Baskin saab taas oma teatri. Kui üle lombi tulen on hea lühike maa käia teatris. Ilmselt alla 10 minutiga jôuab Tiidu juurest kohale.