teisipäev, 31. mai 2011

Tunnete pööris...

Ma olen end pidanud alati eriti ratsionaalse inimesena, kes suhtub asjadesse enamasti loogiliselt ja harva juhtus seda, et ma nagu ei oskagi kuidas olla. Ühelt poolt on suur kergendus, et ema ei pidanud suuremat kannatama ja minek toimus öösel, teiselt poolt ma ei suuda kuidagi harjuda mõttega, et teda ei ole.
Kummalisel kombel pisaraid ei ole kuskilt tulemas, alati kui sellest rääkima hakkan, väriseb hääl, aga peagi olen nagu alati. Samas on tunne nagu oleks kogu olemus "vereslihalla", ma ei oska seda eesti keeles öelda, otsetõlkes ilma nahata.
Teiste lähedaste puhul varem on olnud küll kurb ja nii edasi, aga mitte sellist segaduses olemist. Kogu aeg on tunne, et peaks midagi tegema, või minema või kellegagi rääkima või ma ei tea mis.
 Siin ta sai 89 aastaseks
Nad räägivad, et see olevatki lein ja igalühel see on omasugune. Tahaks nagu minna metsa, istuda kännule ja nutta kogu südamest ja hingest, aga kas tuleb pisaraid.

6 kommentaari:

neiud ärevil ütles ...

Ilmselt on natuke šokk ka. Ma tean seda tunnet. Kui mina oma kõige kallima surmast teada sain, siis ma ei suutnud ka nutta. See lihtsalt ei jõua kohale.Inimene on kogu aeg olemas ja siis äkki lihtsalt ei ole. Ma läksin ka metsa. Ei tahtnud ei rääkida ega kedagi näha. Alateadvuses aga ootad ja ootad, et kõik oleks nagu enne.

kukupai ütles ...

Kõik tuleb omal ajal, usu mind. Praegu ehk tõesti polegi päriselt kohale jõudnud, teisalt on ju vaja asju ajada ja korraldada. Vaat kui see aeg mööda saab, on pisaratel vaba voli...
Seniks aga jõudu ja võta päev korraga...

Tiiu ütles ...

Milline see väekas sõna
sind küll võiks nüüd aidata?
Ehk see ema häälekõla
võiks sind hetkel paitada?
Ta ei soovi muud kui õnne
oma laste(laste) heaks.
Teda elu andmise eest
täna, homme kiitma peaks.
Leiad iga päev, et tema
sinus elab igavest.
Kannad endas igal hetkel
ema hinge sügavust.

Elviina's blog ütles ...

Suur suur tänu Tiiu, need olid just õiged sõnad mind lohutama ja igatsust leevendama. Nii kena ja südamesse minev luuletus. Tõeliselt aitähh.

tegelinski ütles ...

Kuidagi tuttavaks oli ta saanud. Sinu ema Sinu blogi kaudu.
Ei osanud nagu arvatagi, et minema kipub.
Kindlasti oli juba väga väsinud.
...
Minu vanamema oli 86, kui samamoodi, heitis lihtsalt puhkama.
Et jäädagi.
Sõi kõhu täis, pesi nõud ära.
Oli lihtsalt väsinud.
Sellest on juba oma 17 aastat möödas.
Aga ta on senini minu kõrval. Samamoodi ema, kelle surmast juba 20 aastat möödas.
...
Lihtsalt nii on nende emade ja vanaemadega....

Anonüümne ütles ...

See sõna,mis sul meelde ei tulnud,on eesti keeles "verilihal".