Ettevaatust lumi võib tulla kaela

Ettevaatust lumi võib tulla kaela, a photo by elviina on Flickr.

Lähetetty iPhonesta

Minna või mitte ...

... siin kaugel oma sõpradest ja lähematest tuttavatest, on mul üheks rahva hulgas liikumise vormiks olnud a/ü kõiksugu koolitused. Nimelt seal käib koos aktiivsem osa ja see muutub väga vähe, aegade jooksul muidugi on vanemaid langenud ära ja uusi tulnud juurde. Selgi korral kui lugesin, et naistepäeva järel minnakse Jyväskylässe, registeerisin end osavõtjaks.

töö

Ah, et miks nüüd kahtlema hakkasin, noh olen alustanud range dieedi ja loomulikult see läheks neiks kaheks päevaks metsa. Kuna teeme koos mehega, siis ei temal jätku iseloomu, ja asi võiks minna hoopis metsa. Teisalt, ma lihtsalt peaks vist saama natukeseks kodust ära, kuna 24x7x52 koos olemist võib hakata väsitama. Minna või mitte minna. Olla või mitte olla. Raske küsimus. Kui mitte minna, tuleks sellest teatada. Kui ei tee midagi, siis on minek ees. Ma vist siiski lähen. Värsked tuuled on mõnikord lihtsalt vajalikud.

...ja lõbu...

Hetk, mil ema võib olla uhke :) ...

... kuid nagu kõik emad ka natuke mures, tänapäeva elu on juba tavalistelegi inimestele nii hektiline, mis veel rääkida juhtidest. Mures, kas ja kui palju jätkub aega ja jõudu oma lähedastele. Kas peab vastu tervis, kui veniv on kõrvalolevate inimeste mõistmine, juhid ju peavad hoopis suurema osa oma ajast pühendama tööle. See ei ole 7-15, või 9-17 töö. See jätkub peaaegu 24 x 7 x 52, hea kui leiab aega magamiseks ja mingil ajal ka näpistatakse aega puhkuseks. Aga kui perekonnas on mõlemad sellise suure koorma all?

Aga uhke ma muidugi olen. 

Judokad, Tiit vasakult esimene

 

Vennad

Kõik vabad ja vabades suhetes elavad naisterahvad....

... kui te ei ole rahul oma praeguse staatusega tasub kasutada ära tänane päev. Meil siin Soomes on selline komme, et täna võivad ka naised kosida endale kaasa, kui ei kaasat, siis vähemalt seeliku riide ikka saab. ;)

Taas kord meeleheitlikult....

.... jojo - üles, alla ja jälle üles ja ... iga kord kõrgemale. See kord alustame siis 95,2 , viimane Eestis käik andis hoogu kõrgemale. Ei ma ei süüdista ei sealseid sööke, ega mingil juhul võõrustajaid vaid oma iseloomutus on kõige taga. Meie peres ei küpsetata nüüd pikka aega ja õnneks ka seekord ei tulnud kaasa mingeid maiustusi.Ainult minia küpsetatud teraleiba. Aitäh.

Aga teadmiseks tulevikuks kui teile ilmestub minusugune pelgast toidulõhnast kaalu juurde võttev kummaline isik, siis lauale ei mingil juhul tohi panna muud kui vett ja leiba, kui siis leivale nii õhukeselt katet, et iga väiksemgi osa leivast paistab läbi. Mingil juhul ei tohi mind üksi järelvalveta jätta, et ma omapead midagi ei läheks vaatama ja sööma.

Õige toitumise teooria on mulle vesi selge, ei saa öelda, et ei tea, ja tean ka seda, et olen sõltlane, ma ei oska suhtuda õieti toitu. Mida see korvab minu elus, ei olegi veel selgeks saanud. Vanasti võis öelda, et muret tuleviku pärast, nüüd ju seda ei ole. Või on ikka, aga varjatud sügavale alateadvusse. Või on see stress, elu muutusi on ju olnud vasakule ja paremale, hea ja halva suhtes.

Peab tunnistama, et kõigele lisaks olen ma laisk. Nagu mu mees ütles, et ma olen kummaliselt laisk. Teen 10 tundi mingit tööd selle asemel, et toimetaks midagi muud tema arust asjalikumat, nagu pesu pesemise järel triikimine ja ära paigutamine. Või võtaks kätte ja teeks endale selgeks, kuidas toimib minu aasta tagasi ostetud võimas õmblusmasin. Vabanduseks võin öelda, et selle juhend on 3 cm paks ja pärast esimese 5 lehekülge lugemist hakkas silm looja vajuma, seda aasta tagasi. 

Noh ei hakka siin rohkem targutama, targemaks sellest ei saa.

Ma olin plaaninud osta endale ka lestad ...

Snorgeldamisega  olin teinud tutvust juba 1999, kui pääsesin alla poole hinnaga Keeniasse, see oli midagi alla 4 tuh marga, nüüdsel ajal tuleks ohverdada juba midagi sinna poole eurodes. Tollest esimesest korrast sain pisiku külge, kuigi ma olen natuke argpüks ja laenatud maskides kartsin hirmsasti, et mis saab kui ahmin järsku vett sisse. Lõpuks 2007 ostsin Thaimaal endale oma maski ja snorkli. Nüüd oli kindlus ja ma nautisin täiega veealusest maailmast ja jõudumööda ka jäädvustasin seda.

Viimasel ajal on tulnud selline tunne, et peaks ostma ka oma lestad, viivad need ju kohvris ruumi, aga siis hea, et omad olemas. Pealegi kui nii mõneski kohas pääseks oma hotellilt snorgeldama. On sinna veel üle kahe kuu aega, aga mõned asjad võib ju ka korda ajada. No selliseid mis siin on, ma siiski vist ei osta, pole enam harjunud tikkudel tuikuma.