Kuidas toimida ...

.... kui sulle tundub, et sulle tehakse haiget, et sind liigselt piiratakse, et sind üritatakse painutada teise inimese tahte alla. Mõtlesin siin nii ja naa ja leidsin, et on kolm erinevat teed.

1. kannatada vaikselt ära, pikapeale võib siis saada mõne vähi sarnase haiguse ja siis võibki vaikselt ära surra. Seega mitte eriti meelitav valik. Kuigi suurem osa naisi nii teebki.

2. vastuhakata, suur tüli üles kütta, mis lõppeb suurepärase lepitus seksiga, aga pikapeale võib ka see olla tervisele kahjulik, insuldid ja südamerabandused ja tont teab veel mis.

3. rahulikult ilma teist osapoolt solvamata üritada talle seletada, et tema käitumine on sulle valus. Tavaliselt on ju nii, et selliseid sadiste on vähemus, kes teadlikult tuleb kiusama, vaid kõige taga on mõtlematus.

See on siis teoria. Tegelik elu oli nii, et sellest kevadest alatus kui minu tulud langesid nii väikeseks, et moodustasid pere bilansist vaevalt paarkümmend protsenti, hakkas muutuma kaasa suhtumine. Tema hakkas märkamatult üha enam määrama, mis ja kuidas. Ma saan aru suuremates asjades, aga kui ta ka köögis hakkas dikteerima, kus ja mis ja kuidas peab olema oli viimane aeg midagi ette võtta.

Mõtlesin siis mitu päeva kuidas end nii väljendada, et ta mõistaks. Olen kuskilt lugenud, et mehed eriti ei oska asetuda teise osapoole kohale ja seepärast ei näe kuidas nende käitumine võib teistest tunduda. Tegin siis hommikul hea hommikusöögi ja väga rahulikult ja asjalikult ei vähimalgi määral tundeid välja toomata seletasin talle asja ära. Et tema käitumine on teinud mulle haiget. Ei süüdistanud teda vaid seletasin kuidas mina tunnetasin asju. Tuues konkreetseid näiteid lähiminevikust.

Sellele järgnes nii vähemalt viie minutiline vaikus. Mees seedis seda, mida oli kuulnud. Siis tuli, võttis ümbert kinni ja palus andeks oma mõtlematust. Nüüd on sellest oma kolm nädalat möödas ja peab ütlema, et muudatus on toimunud. Muidugi kui kauaks, aga eks tulevik näita.

Mõned reeded on palju hullemad kui teised...

... vaatasin just järele, et eelmine tõsine atakk oli mai algul ja kah reedel. Istusin siis taas ja vaatasin telekast Georg Otsast dokumentaal filmi ja tundsin, et kuidagi nagu iiveldab. Mõtlesin, et paha asend või sedasi. Jõin igaks juhuks klaasi vett ja jätkasin vaatamist. Kui siis saade lõppes, oli mul selge, et asi on tõsine. Taas on tulemas see iiveldus haigus. Võtsin tableti, aga nagu hiljem selgus, natuke hilja. Siiski lootsin, et läheb üle või jääb tulemata.

Ei läinud üle ja nii veetsin siis selle öö mitte haiglas vaid köögis. Nüüd ma teadsin, mis on tulemas. Selles suhtes hirmu ei olnud. Ja muidugi toimus seedetrakti täielik tühjendus. Kartsin liigset kuivamist ja jõin aga usinasti vett. Sees ei püsinud, aga eks ta natuke ikka aitas. Pilt läks rullima vastu hommikut, aga siis oli juba raskem iiveldus üle. Kell kaheksa hommikul kui mees kööki tuli, oli kõik möödas. Jäi vaid nii nõrk tunne. Siiski käisime laupäeva ostud tegemas. Eriti midagi sisse ei lähe. Joon siis meega teed. Ja võtan lõunasöögiks koodujuustu.

Panin ka tähele, et kätele on taas ilmunud kerge lööve. See sühelev, mis vallutas mu käed pärast eelmise aasta seiklusrohket Eestis käiku. Tuli selline mõte, äkki kõik minu vaevad on pärit stressist ja üleelamistest. Hirmust ja ärevusest. Järsku minu keha on hakanud reageerima sellist moodi.

Suomi Sohva Finlandia voodi Family Lux jenkkisänky --- Made in Estonia

Üle seitsme nädala tagasi ema siis ostis sellise ja maksis sularahaga. Öeldi, et tuuakse kahe nädala pärast, täna öeldi, et läheb veel kaks nädalat. Mis seal vahepeal toimus, informatsioon ei liikunud ja minu järjepidevatele järelpärimistele valetati, et järgmisel nädalal. Enam me ei uskunud "järgmist nägalat" ja ema nõudis oma rahad tagasi. Raha muidugi saime ja valurahaks sai ema 70 eurose tumba. Polnud paha -- 500 eurot poegis kahe kuuga 70, aga tumba peal on natuke paha magada. Kahju, sest see Suomi Sohva võtmetoode (loe: kodumaine) kuigi valmistatud Eestis, oli tegelikult väga kõrge kvaliteediline, ainult et, meile ta ei tulnud ja mampsi kannatus oli katkenud.
Kuskil peab ju inimene magama, nii läksime teise poodi ja ostsime sealt, sama hinnaga, oluliselt viletsama kvaliteediga, aga nad lubasid, et saabub nädalaga. Selline lugu siis.