teisipäev, 27. mai 2014

Ma sain juba peaaegu terveks...

... aga siis öeldi, et pidi ilm taas minema külmaks ja mul hakkas kiire kevadtöödega ühele poole saamisega. Nii ma siis rabasin kaks päeva. Peenrad on tehtud, kartul on maas, maasikapeenrad kenad, korras. Suve puhkenurgas kardinad paigas.

Higi voolas ojadeni ja eks ole juhuslik tuuleiil kuskil seal jahutas midagi segamini. Ja taas ma köhin ja luud liikmed on valusad ja tuju on kõike muud kui hea. Sellise tujuga on hea teha hävitustööd.

Nii ma siis asusin tühjendama vanu potte ja potsikuid, vähemalt 4-5 lõhnaõli rändas kaduviku teed ja palju sellist tont teab kust või milleks ostetud keemiat. Järgmiseks võtsin ette raamaturiiuli. Umbes 30 raamatut sai valmistatud ette paberikonteinerisse, võib-olla rohkem.

Järgmiseks tuleks käia läbi kõik vanad ajakirjad, milleks ma neid säilitan, kellele. Ja raamaturiiulil on veel mõnes riiulid kontrollimata.

Kõlbaks ära hea massaaž, nagu 10 aastat tagasi

kolmapäev, 21. mai 2014

Laitus, mis kõlas mu kõrvadele kui kompliment

Nädalapäevad tagasi või natuke rohkem, ilmnes algul lihtsalt huvitav, hiljem natuke hirmutav ja kui olin netis käinud lugemas, muret tekitav tervislik sümptoom. Nimelt mu parema silma paremas nurgas õhtupoolikutti ja öösel sähvisid välgu taolised valgusjoad.

Otsustasin enese rahustuseks ohverdada sajase ja minna silmaarsti juurde. Sattus asjalik arst, selliseid ikka on, uuris põhjalikult silma, nentis, et on algav kae, mis mingil ajal kui hakkab juba nägemist häirima, tuleb ära lõigata, aga mis tingib neid valutuid valgussähvatusi ei osanud tema öelda. Igatahes ei ole see silmast.

Ega seal palju võimalusi ei ole, aju või aju verevarustus. Igatahes ei tohtivat tegelda millegi pingutust nõudvaga. Aga mul peenrad tegemata, kartul maha panematta ja maasikapeenrast ma parem ei räägi.

Nu jah, kurdan ma siis oma kurba saatust pojale, kes tark, nagu ta mul on,
ütleb: " Mina tean küll, mis sul  viga on."
mina silmad ümarad ja üleni üks suur küsimärk, küsin : " ja ...."
tema:" ema, sa said just kuuekümne viie  aastaseks, aga kimad mööda ilma nagu kolmekümne viiene, su keha lihtsalt ei pea vastu."

No tere tali, kuuskümmend aastat elasin vaikselt ja vagaselt, ootasin kogu aeg, siis kui... teen seda ja teist. Varsti minek käes ja pole miskit jõudnud veel nähagi.

Meie ajal elati teisiti, käidi koolis, mindi mehele, kasvatati lapsi ja oodati, et siis kui...aga seda aega ei tulnudki. Nüüd siis proovid tasa teha kaotatud aega. No tegelikult nii ka ei saa öelda. Siis kunagi olid teised prioriteedid.


pühapäev, 18. mai 2014

Meie reisi kõrgpunktid

Vanasti oli nii, et kaks nädalat enne tegid nimekirja ja siis kukkusid mitu päeva enne asju kokkukoguma ja reisipäeva eelõhtul oli kohver pakitud. See kord eelmisel päeval tegin nimekirja "what you need to do" kuna ikkagi ligi kuuks ajaks läksin ära. Nimekirja mida kaasa võtta tegin alles sama päeva hommikul, lisaks selgus, et pean veel varasema bussiga kodust minema. Ega eriti ei jäänud aega aru pidamiseks.

Aga nüüd reisini.
Helsinki - Frankfurt - Singapore - Sydney - Bay of Islands ja Auckland Uus Meremaal - Tahiti, Moorea ja Bora-Bora Prantsuse Polyneesia saartest - Honolulu Havaijil - San Francisco - Frankfurt - Helsinki. Sydneyst Honoluluni läbisime kruisilaeval.

Millest nautisin enam:
- Singapore Airlines - milline teenindamine, ruumi istuda ja maitsvad toidud
- ekskursioon Singapores - kunagi ei väsi vaatamast nende värviküllast orhidee aeda ja hotell, kus peatusime oli tõesti hea Conrad Centennial
- Sydneys käisin ujumas Bondi Beachil ja Ooperiteatris vaatamas balletti Manon, jah ma tean, see läheb ka Estonias.


- Uus Meremaal oli kaks ekskursiooni ja märkimist väärib Aucklandis nende akvaarium, noh eelmisel päeval oli ekskursioon veinitehasesse, huvitavaid veine oli,


aga ruum kohvris oli nii piiratud, et kaasa ostmist ei võinud mõeldagi.

- ja siis need kolm saart keskel Vaikset Ookeani.
  • Tahiti, kahju et shopamiseks jäi vaid pool tundi, ekskursioon oli huvitav, venis natuke pikaks ja sattus olema lihavõtte päeval, kõik oli juba kinni kui sadamasse tagasi tulime
  • Moorea, seal käisin omal käel snorklamas
  • Bora Bora, seal oli ettenähtud paadisõit ja muidugi mina jälle vees. 
- Honolulu, esimese öö olime veel laevas ja käisime vaid ekskursioonil, Pearl Harboris ja hiljem rannarajoonis jalutamas,  järgmisel päeval majutusime kuueks tunniks hotelli ja siis käisin ka Waikiki rannas ujumas

Õhtul kell kaheksa istusime bussi ja algas pikk ja vaevarikas koju sõit, Helsingisse saabusime ülejärgmise päeva õhtul. Kartsin hullemat, aga hakkama saime, pealegi kui Amerikan Airlines ja Lufthansa lennukid ei ole nende kõige mugavamate seast.

Kell on juba palju ja olen Eestist kaasa võetud gripist veel natuke tõbine jätkan siis järgmisel päeval, siis tuleb ka rohkem reisi eri etappidest ja ilusaid pilte lisa. :)


Reis maailma ümber - kuidas ja miks üldse sai teoks.

See oli eelmisel suvel kuskil kui hoomasin Olympia Kaukomatkatoimisto pakkumist. 26 päeva, sellest 18 laeval ja hinnaks 5700. Kallis küll, aga päeva kohta üsna normaalne. Pealegi kui suurema osa ajast oli ju toitlustus peal. Üksi minnes siiski oleks pidanud peale maksma paari tonni ringis. Hakkasin siis masseerima sõbrantsi, algul pidaski seda huvitavaks, aga mõelnud järele keeldus. Mees ütles kohe, et ta ei ole huvitatud. Liiga kallis ja 18 päeva laeval - ei tänan. Nii ma siis matsingi oma soovi.

Aga kui inimene ikka midagi kohutavalt tahab, leiab saatus ikka mingi tee teda aidata. Uskuge või mitte. 

Kuskil detsembris võeti minuga ühendus seoses metsa ostuga. Olin seda juba aastaid üritanud müüa, aga kuna seal elas metsis, paljunegu rahuga, keegi ei tahtnud seda. Nüüd järsku oleks tahetud. See metsamüük oli täis ooper ja sellest kirjutan mõnel muul korral, aga algsest pakkumisest 12,5 tuhat kasvas hind 39, millega selle realiseeritud sain ja nüüd oli mul ju rahad reisiks.

Teatasin mehele, et kui tema ei taha kaasa tulla, lähen üksi ja broneerisin reisi ära. Teatasin ka sõbrantsile, et asi on nüüd nii. et lähen aprillis sellele meie maakerale ringi peale tegema. Ilmselt pikaajaline masseerimine oli teinud oma töö ja nüüd soostus tema ka kaasa tulema.

 Suurem osa meie rühmast.

Tulemus - reis on tehtud ja saame veelgi hästi läbi. Väike hirm oli mõlemal - me oleme nii erinevad inimesed ju me siis sellepärast teineteisega suhtlemegi. Otsime teisest seda, mis meis endis puudub.

Poolt ja vastu.

Olgem ausad umbes seitse aastat oli blogimine minule priority nr. 1. Siis tuli ikka aeg ajalt suuremaid või lühemaid pause. Iseenesest ei ole ma ju mingi kirjutaja ja omal ajal koolis kirjandite hinne oli igav kolm ja ainult ühe ainukese korra sain nelja. No see oli siis, kui oma 16 sünnipäeva pidasin ja leidsin enne magamaminekut, et järgmiseks päevaks pidi olema kirjutatud kirjand ja minul ei olnud ridagi paberile pandud.

No, jah, mõni nüüd muigab, et tõmbasid toru täis ja sulg hakkas jooksma. Sinnapoole, aga tol ajal oli kaheksa tüdruku peale ainult üks koduvein.

See selleks, aga miks kadus ind kirjutada:
- laiskus, FB:s sai sama asja ära öelda kolme reaga.
- kogesin ära ka sellise asja, et ebaõnnest ja hädadest on võimalik kirjutada palju
- kui taas elu kulgeb normaalselt, ei ole sellest midagi kirjutada ja ega kedagi ei huvita kah
- kui oleks minus kirjaniku algetki, ütleks, et ei ole olnud inspiratsiooni.


Aga, mis siiski ikka ja jälle pöördun tagasi:
- mingisuguse tunnustuse vajadus, paar, kolm inimest on suisa kiitnud mu kirjutisi.
- nende aastatega, mis kirjutasin regulaarselt,
olin jõudnud mõned sõbrad muuta lugemissõltlasteks. :)
-  tegelikult saan ma ju kirjutamisest teatud meelehead.

Pidasin Eestis oma sünnipäeva ära :)

Kui hakkasin mõtlema, et taas on mul sünnipäeval külalisteks mees ja keskmine poeg, Eestis aga palju kallisid sõpru, võtsin telefoni kätte ja päevase helistamisega sain suurema jao inimesi kätte. Kõikide numbreid ei teadnud, aga nagu ta on,


keegi ikka teadis. Kahju kutsututest kaks olid haiged ja ei pääsenud kohe kuidagi.

Siis oli aeg mõelda kuidas kõigile istumise kohta leida. Ega midagi, auto on meil muidu ka nagu veoauto funktsioone täitev. Mees monteeris Pärnus söögilaual jalad ära ja mahtuski koos viie tooliga peale.

Peolauale otsustasin teha kartulisalati ja stokalt ostsime juurde liha/kala kraami. Turult mõned kilod maasikaid/kirsse ja pidulaud missugune.