Mäest üles ja teiselt poolt alla, ja tulingi surnuaia juurde. Selline on meie kabel. Sinna surnuaiale on maetud minu ämm ja äi, viimast ei olegi näinud, tema suri 1985. Ämmaga elasin neli aastat koos ja tuleb öelda, tubli ja õiglane inimene oli. Oma vaadetelt punane, nagu kogu nende pere. Vaesed talupojad kui olid. Õnneks valged neid ei kõmmutanud maha, nagu oli paljude muude saatus. Ma ju elan Tamperes, mis on olnud 18-aastal punaste viimane saareke. Valged võitsid, kuid Mannerheimi kuju ei ole keegi siiani julgenud keskväljakule püstitada, on teine seal kuskil linna servas pargis, kus kõiksugu huligaanid seda määrivad.
Muide, kes on lugemas, ka ma ise olen enam punase poole kalduv. Olen end alati pidanud piletita enamlaseks ;) Noh, need piletiga mehed läksid metsa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar