Teisele katsele

Täna töö juures üritasin kirjutada siia ja oli mul paras stoori valmis ka kui keegi pomodest astus sisse ja kõige õigemaks pidin programmi lõpetamist, niisiis läks kõik kassi saba alla. Aga pole viga nüüd sellevõrra enam kirjutamist. Päev oli väga rahutu kolisin neli korda, täielik mustlase elu.

Ikka veel siirdan seda andmebaasi, neid on kokku paar tuhat hinge. Andmebaasis on sisse jäänud ka ammu meie keskelt lahkunud isikud. Noh need tuleb ka välja korjat. Täna sattus kaks sama perekonnanimega. Samal aadressil ju siis paar. Taadike oli kümmekond aastat noorem ja suri poolteist aastat varem. On see natuke, ei oska isegi öelda mis tunne kui loed arvuti ruudult surnud siis ja siis. Minu ülesandeks on kaustadest ka paberid ära korjata. Need lähevad siis arhiivi.

Pärast tööd siis võtsin ennast turjast kinni ja heitsin ujulasse. Linna ujula on iseenesest raamatukogu kõrval. Raamatukogu on väga huvitav juba arhitektuuriliselt, ujula on vana suss. Mikko mäletab, et posikesena käis seal ujumas. Noh ujuda seal muidugi saab, aga ei mingit mugavust või silmailu. Algul oli täitsa raske, pole vähemalt paar kuud vette saanud, aga pärast 10:ndat ringi hakkas minema. Ujusin siis ühe kilomeetri ja läksin see järel hispaania keele tundi. Tavaliselt olen selle aja kulutanud sõnade õppimisele. Kui olla täitsa aus olen olnud laisk õpilane.

Kodus vaatasin selle nõia sarja, mis meie kolmandalt tuleb ja käisin veel Mikkoga kepikõnnil. Noh kui sellise trenni peale ei hakka rasvad sulama, siis ei tea mis teha.