neljapäev, 29. november 2018

Jõulud ja nendeks valmistumine

Usklik ma ei ole, aga jõulud on siiski omamoodi tähtis aeg. Kui veel lapsed kodus olid, oli ikka täis tuhin peal kogu detsembri kuu. Kingid, kodu läikima löömine, söögid, jõululaupäeva kindel planeering. Vanaaasta saatmine oli märksa lihtsam.

Nüüd kahekesi saan endale lubada koguni reisile minemist. Siiski mõned asjad tuleb ka ikka teha, mõtlesin natuke, kui mees ei maini, teen elu kergemaks selle võrra, et jätan ära vaaritamised. Mainis, pagan võtaks.

Umbes, et mida teeme, noh kuuske meil ei ole ammu sisse toodud, see mis köögi akna all kasvab saab elektriküünlad.  Pesuhunnik on pestud, rullitud, triigitud. Eile tegin kaalikavormi ära. Tuli nii maitsev, et neljast vormitäiest ühe pistsin kohe pintslisse, teise sõime kahepeale ära ja kolmanda täna. Neljanda panin kohe hommikul sügavkülma. Otsustasin osta uue portsu kaalikaid ja teen teise satsi veel

Täna oli porgandivormi järg. No see ei ole nii keelt alla viiv ja usun, et kaks vormi ikka saab säästetud. Noh neid retsepte on kah n+1, mõnes on rohkem porgandeid, teises maitseaineid. Omamoodi head on kõik.

Homme on kartulivormi aeg. See on kõikide lemmik nr. 1. Sellega ma siis toitude osa lõpetan. Oleme otsustanud, et seakintsu asemel teeme sel aastal midagi muud. Võib-olla kalkuni. Rosolje ja võibki laua katte. Eks 24.12 on poed kuni keskpäevani lahti, siis jõuab kõik ära osta.

Homme õhtupoole on kinnipandud juuksur, saab siis natuke värvi väsinutele juustele ja muidugi lühendada kah vaja.

See oli 2010 aasta jõulud, viimased jõulud emaga



Samuti ei ole enam meie seltsis mu tädipoega Pauli ja mehe õde Eilat.

Kommentaare ei ole: