Armastus nii ja naa ...

Kuidas see Luule Viilma kirjutaski, "Hirmude hirm: Hirm, et mind ei armastata."

Minul avaldub ta mõttega, et ma mitte kuidagi enam ei kuulu oma laste ellu, vahel tundub, et ma nagu vägisi tungin sinna, tungin liiga, aga ma ei jaksa oodata. Ma tean, kõigil on oma elu ja tänapäeval ei elata enam kogukonnana, kuhu kuuluvad tädid, onud, vanavanemad ja lapsed. Minu nooruses nii oli ja see andis turvalisust nii noortele kui vanadele. Mis teha, ajad on muutunud.

Mõnikord ma olen nagu see noorik, kes kogu aeg kordab teisele poolele oma armastust, et kuulda "mina sind kah", aga see ei ole see.

Ok, tuleb uuesti lugeda neid  Luule Viilma raamatuid ja alustada kõigile ja kõigele andeks andmisega. Mina annan andeks endale, et ma mõtlen, et mind ei armastata.

Luule kirjutab:"
Inimene, kellel on hirm, et teda ei armastata, tahab ennast näha heana ja väärtuslikuna, et alateadlikult olla armastatud. See vajadus on nii arutult võimas, et sunnib inimest teisi alandama, et ainult ise parem ehk kõrgem välja näha. Nad hävitavad oma hirmust väljakasvanud vihaga ka kõige kallimat, sest nende aju on võimetu loogiliselt mõtlema. Nad loovad usalduslikud sidemed nendega, kes neil teisi inimesi mustata aitavad, samal ajal põlates endasarnast. Selline raske ja kurb probleem on tihti vanadel naistel. Nad panevad kannatama oma lapsed ja lähedased, aga ise kannatavad veel hullemini. Kui inimene on hirme täis ja muutub agressiivseks, siis ei anna see talle õigust teistele haiget teha. Kui teeb, siis kannatab ise topelt.
Laps, andke andeks oma vanaemale, et ta Teie emale armastust hinge ei andnud. Andke andeks ka oma emale, et ta ei mõista oma õnnetust. Andke endale andeks, et endasse lasete solvumise, abitusetunde, tunde, et ema Teid ei armasta, ahastuse, mis sunnib emast eemalduma. Ema on Teie enda valitud ja see on Teie valus õppetund.
Nüüd on Teie enda teha, kas Te muutute õelaks inimeseks, sest võtsite hinge tunde, et ema Teid ei armasta või vabastate end stressist. Kui Te mõistate, et Teie ema on muutunud hirmust arutuks, tegelikult on ta aga hea, siis saate teda armastada."

Mina annan andeks endale, et ma mõtlen, et mind ei armastata.