... aga saatus tahtis teisiti. Kui pärast matuseid ärkasin pühapäeval, siis loksusid kõik hambad, mõned valutasid, aga liikusid kõik. Vat sul lops. Esmaspäeval käisin küll Turus sünnipäeval, seda siis valuvaigisteid täis söönuna, oli siis selline hämar olemine, kui see tervise napski nagu pidi jooma. Helistasin ja siirdasin reisi jaanilaupäevale, kuna varasemaks enam ei olnud auto kohti. Täna siiski natuke on parem olla, need pahimad valutajad annavad tunda, aga teised on nagu kinnitunud taas natuke. Kui nüüd hullemaks ei lähe, üritan vastupidada 14.juulini, mil mul arsti juurde nagunii aeg kinni pandud on.
Turu reis oli muidugi väga huvitav, läksime eelmisel õhtul kohale ja hommikul läks sõit saarestikku, mõnest saarest sai üle silla kaudu, aga kolme praami kasutasime kah. Sünnipäev oli tädipoja sõbra suvilas Houtskari saarel.
Käisime seal kohalikus muuseumis, see koosnes mitmest osast.
Ise suvila oli rannas, aga sinna sõit oli tõesti üle kivide ja kändude.
Palju õnne sünnipäevaks
Pärast pidu tulime koju magama. Eilne päev läks asjaajamisteks, saime kätte surmatunnistuse ja panime seisma ema pensioni. Kui küsisin Kelalt, kas mingit toetust ka matuste maksmiseks saab, sain teada, et selline on lõpetatud. Ok. Momendil pole just seda vaja, aga tahaks teada, mida teevad need, kes palgapäevast palgapäevani elavad. Ja üldse sääste ei ole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar