11.10.1986
- 24.- lapsetoit
- 1.20 toit
- 1.50 lilled
- 13.- E:le
- 2.50 toit
- -.50 talongid
- ________________
- 42.70
12.10.86
- 3.- E:le
- 4.- toit
- ___________________
- 7.-
Nii siis algab minu päevik, ühe koduperenaise aruanded ja mõtted. Ise ei saa ma enam midagi, olen ülalpeetav, kuigi teen tööd 3x enam kui enne, aga ega keegi koduseid toimetusi tööks ei loe.
Jällitab pidev mure, mida lauale panna, aga E sest ei hooli. Sai ta kaks ja pool sada. Viiskümmend läks kohe kõige kaduva teed, tasuks paha enesetunne ja kassiahastus. Seejärel meelitas ta veel välja 13 rbl. ja täna kolme ringis. Viies ära ka paari rubla eest taarat. Aga vahepeal kadus ära 2-3 rubla, kurat teab kuhu.
13.10
- 3.- toit
- 1.- loteriipiletid
- 9.- E:le
- __________________
- 13.-
Täna on esmaspäev. Poiss on suhteliselt rahulik. Öösel sain ka hästi magada, kohe päris kuueni välja. Kui nii edasi läheb, saab sellepoolest elu korda. Tiidul on täna trenn, E pidi minema kaasa. Kui ta nüüd täna kaine peaks olema on seekordne pauk läbi. Oh oleks see ometi viimane kasvõi esialgu selleks aastaks
14.10
- 3.- toit
- 3.-E:le
- _________________________
- 6.-
Ei tea eile nagu pidi jääma kolmekas, aga ei ole. Peab hakkama pidevalt jälgima raha.
Eelmisel koristamisel leidsin sellise päeviku nii veerand sajandi tagant. Need nutud on nutetud ja alles on jäänud mälusse heledamad mälestused. Samas olid need tõukeks, miks üheksakümnendatel Eestist hoopis ära tulin. Tänaseks aitab, aga eks ma kirjutan neist aegadest edasi mõni teine kord.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar