kolmapäev, 23. märts 2011

…jätkub “Ühe koduperenaise aruanded ja mõtted sügis 1986”

20.10.86

margus

Ei noh, statistika pidamine kipub minema raskeks, sest kui vahele tuleb selliseid perioode nagu eelmine nädal, kus ei tahagi kirjutada midagi, siis jäävad vahepealsed asjad kõik kirjutamata. Nädal hiljem kõiki mälus taastada on ka pagana raske. Ja kart, mille jaoks ma veel kolmapäeval laenasin Katsilt 100.- jäigi ostmata, sest neljapäeval kui ma lõpuks ohjad oma kätte võtsin, neid enam ei olnud. Mina olen E peale tige, et miks ta nii kaua viivitas ja tema omakorda süüdistas mind, et raha olnud minu käes ta ei saanudki osta. Kuna tädi Kati oli meil külas, ei saanud ma isegi talle välja öelda, mis ma sest kõigest mõtlen ja viskasin ainult tema palga rahad lauale, et tehku nendega mis tahab. No jah, eks ta siis selle nädala lõpus organiseeris liiva vedu.

Ja nüüd on minul alles laenatud 300.- ja kapis E palgast 19.- rbl. Tissudele tuleb nende raha ilmselt ära viia,  Katile maksan siis kui elukindlustuse saan.

Margus on kah kuidagi väga rahutu, neljapäeval viisin alalüüsi stafülokokile, sel nädalal saab kätte. Nutab mu pisipoja palju, vaesekesel pisarad silmas ja kuidas sa teda aitad, kohe kuidagi ei oska. Ja piima on viimastel päevadel jälle vähemaks jäänud. Võtsin pärmi välja, proovin teha pärmi jooki. Kui kuu lõpuni välja pingutan lähen ostan kvarts lambi, seda läheb ikka vaja, aga näeb kas ta ka rindadele mõjub. Peab ära kasutama kõik võimalused. Nii palju on vaja teha, praegu lõpetan

  • 15,16,17,18,19.10 kulud 155
              • sh. liiv 75 ja toit 25

20.10

  • 3.- toit
  • 5.- E:le
  • ______________
  • 8.- 

21.10

  • 4.- toit
  • 5.- E:le
  • -. 50 talongid
  • -. 50 seep
  • ________________
  • 10.-

22.10.86

Pere on laiali ja mul hetk hinge tõmmata. Suured poisid on koolis, E läks liiva vedama, Margus on rõdul. Eile sain teada, et pisikesel on stafülokokk kõhus, kahtlustasin ma kuu aega tagasi, aga kuna kaalus võttis hästi juurde, siis analüüsi ei teinud. Võib-olla poleks nüüdki veel käinud, aga Kati ütles, et mõned pidid haigest peast kah juurde võtma. Nüüd saab poiss eretrymytsiini, see on kohutavalt kibe rohi.

Eile käis meil ka Maili, tema tüdruk käib ujumas, noh õpetas siis ka meie poissi ujuma. Esialgu on ta väike ja mahub vanni ära. Hea oleks kui saaks hakata keskhaiglas basseinis temaga käima hakata. See on omajagu muidugi raske ka, sest meil ju autot ei ole. Kuidas sa saad sinna ja tagasi. Sinna veel, aga tagasitulles ei tohi ju külmetada. Ei tea.

Kui saaks Mailiga koos, me nii lähestikku elame, ta mehel ükskõik mitu last veav. Omal ajal sai tehtud kohutav aps, et E:le auto ostmisele nii vastu seistud sai ja kõik muu ka. Aga mis sest ikka kahetseda, tont teab milleks see veel hea oli. Mõistust sain ma igatahes tol ajal 1 aastas 10 aasta eest.

Nüüd on mureks ainult see, et sest kõige väiksemast inimene kasvaks ja neist suurtest poistest kumbki õigelt teelt kõrvale ei kalduks.

Ma olen püüdnud neis kastvatada lahkust, südameheadust, mõistmist. Olen püüdnud neile anda nii palju armastust kui vähegi võib. Aga mis inimesed neist kasvavad, seda ei tea keegi.

Nii paus on läbi, orav rattas hakkab pöörlema.

  • 6.- spordiloto
  • 3.- toit
  • ________________
  • 9.-

Endalgi läheb neid jutte lugedes silm märjaks. Need olid karmid ajad, kuid oli neis palju ka rõõme. Kui me koos poistega toimetasime ja Margust kasvatasime. Kahju, et me poiste isa ei saanud kasvatatud õiges suunas. Ilmselt ma ei osanud. Minu juhtlause oli, et “Mees teab, mis mees teeb”, kahjuks ta ei teadnud.

Kommentaare ei ole: