Mida kõike võib leida koristades

Mina oma lähikondlasi eriti tihti ei piina suurpuhastustega, st vaibad välja ja täielik pesu veega. Täna oli siis selline päev. Mõnikord teen koristust a´la “ämm tulev külla”, see käib nii: vaibad raputatakse kohapeal suurest prügist puhtaks ja harja ja kühvliga praht minema, kui sellele järgneb korralik tuulutamine on tunne nagu oleks kõik jälle korras.

Kui on suurpuhastus, eksin mina mõnikord tegema tont teab mida, pühid tolmu raamatutelt ja ei märkagi kui juba sirvid mõnda. Täna otsustasin samas sorteerida neid, et siis viia Eestisse tagasi mõned kastitäied, Mikkole soomekeelseid ja endale eestikeelseid. Pihku jäi Rabindranath Tagore Loomingu Raamatukogus  1974 aastal ilmunud kogumik Aednik. Tuli meelde, et too kord mind eriti puudutas üks luuletus. Leidsin üles ja siiani kuidagi see tuleb mulle eriti lähedale.

“Usalda armastust isegi siis, kui ta toob muret. Ära sule talle südant.”

“Oh ei, mu sõber, su sõnad on hämarad, ma ei suuda mõista neid.”

“Süda on vaid selleks, et ta anda ära pisaras ja laulus, mu arm.”

“Oh ei, mu sõber, su sõnad on hämarad, ma ei suuda mõista neid.”

“Lõbu on üürike otsekui kastetilk, naermise ajal ta sureb. Aga mure on tugev ja põline. Las murelik armastus olla valvel su silmis.”

“Oh ei, mu sõber, su sõnad on hämarad, ma ei suuda mõista neid.”

Lootos õitseb päikese käes ja kaotab kõik, mis tal on. Ta ei tahaks jääda nuppu igaveses talveudus.”

“Oh ei, mu sõber, su sõnad on hämarad, ma ei suuda mõista neid.”