Kui siia ilma sünnib laps, siis tavaliselt talle antakse nimi, mis registeeritakse kuskil ametlikult ja selle kohta kirjutatakse tõend. Olenevalt riigist, kas kirikus või ametiasutuses. Seega kuskil suvel 1949 käis minu ema õde kuskil Viljandimaal perekonnaseisuametis ja mina sain nime Elviina, isa kohale kirjutati tädi öeldud eesnimi ja loomulikult kõik ema andmed. Mulle tundub, et veel praeguselgi ajal lapsed saavad küll nime, aga kas neid kuskil ka arvele võetakse, see on juba iseasi. Mina olin arvel oma ema passis, kus oli lisaks andmed tema abielust ja elukohast.
Kui kuueteist aastasena sain oma passi, siirdus vastutus minule, ühest kohast teise kolimisel oli vaja välja/sisse registeerida, abiellumisel kirjutati passi mehe nimi ja hiljem lapsed. Lahutuse kohta löödi ka vastav tempel. Kui tulin Soome, anti kohe teine pass. Siis oli üks kodus ja teine siia käimiseks. Oma suguvõsast olin vist ainus, kes tuli siia alaliselt, registeeris välja korterist ja loobus kohalikust passist. Seda kõike veel NSVL ajal.
Aga riigikord muutus ja muutus palju muidki asju. Vanemate tööstaazi aastate eest sain oma vana korteri tagasi ja selleks pidin tegema avalduse riiki sisse tulemiseks, aega läks, asjad liikusid ja olingi taas kohalik, koos kohaliku passiga, milles oli sissekirjutus Õismäele. Eelmise olin saanud NL konsulaadist Helsingis.
Miski pole püsiv ja koos korteri müügiga kadus ka sissekirjutus, jäi vaid kohalik pass, too sama, mis nüüd on kehtetu. Ok. Aga elu on taas muutunud ja praegu on mul elamispind taas Tallinnas. Kõik räägivad, et sissekirjutust pole enam vaja. Seega pole seda rida ka läinud ajama. Aga kuidas siis määratakse ära, kas inimene asub kuskil püsivalt või ajutiselt või ei asu üldse. Kuskil ju enam ei kontrallita pabereid kui liigud EU piires.
Kes ma olen, seda ma tean, aga kus ma elan --- see ei ole enam nii kindel. On heidetud ideed, et kui ühendaks Tallinna ja Helsingi, nimigi oli välja mõeldud, aga selge on, et Tallinnat ja Tamperet ei ühendata ja sama ebatõenäoline on, et Eestist ja Soomest tehtaks üks riik. Juba see keele küsimus, kes see Eestis hakkaks kohustuslikus korras rootsi keelt õppima.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar