Algul käisime tema õe juures, kes elab seal pool kandis ja pärast pidu läksime tema juurde õhtut jätkama. Tantsupaigal oli 2 eri orkestrit ja laulja Anneli Mattila. Tantsiti: valssi, fokstrotti, polkat, jenkat, tangot, Cha chat, soomlaste oma juttu - humpat ja veel ei tea mida. Rahvast oli kohutavalt palju.
Nüüd ma siis tean, miks mu mees alati end tantsimisest ära nihverdas - ta vaeseke tõesti ei oska. Nüüd ta juba natuke oskab. :) Igal juhul mina sain end täiesti kutuks tantsitud, nagu meil siin öeldakse (yksi vie ja toinen vikisee). Lähemal ajal tuleb raamatukogust laenata kasette ja saada mees tantsima. Kakskümmend aastat on nagunii läinud selles asjas raisku.

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar