Ostsin selle raamatu juba eelmisel aastal kui Eestis käisin, aga läbi ei ole veel lugenud seda siiani. Õigemini ma loen seda aeg-ajalt ja siis taas tuleb loetavat seedida. Mõneti tundub kuidagi nii "see ei saa nii olla" tunne. Aga kui mõelda oma elu tagasi, siis just nii on mõnigi kord käinud. Kõige viimane näide: Linnulaud, millel kogu talv oli surnud seisund. Kuigi salajane soov omal ajal oli, et näeksin oravat einetamas. Kui suvi tuli ja mõtlesime juba kuulutada asi untsu läinuks ja võtta kogu linnumaja maha, on nüüd lindusid lausa hulgakauppa ja mitu korda päevas külastab ka oravema ja kahtlustan, et ka oravapoiss on jaol käinud. 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar