esmaspäev, 16. detsember 2019

Karjala riisipirukad

Need on minu lemmikud, poe omad tavaliselt ei ole head, aga kui saab mõne perenaise omi, eriti kui on Karjala taustaga, siis keele viivad alla. Retsept ise on pagana lihtne, tainas - rukkijahu, sool ja vesi, täidis - riisipuder- piim, riis ja sool. Lihtne, eks ole. AGA...

Aga on alati pahaendeline sõna, olgu küsimus milles tahes. Vaat, selle riisipudru keetmisega olen ennegi saanud halle juukseid. Ta paganas kipub keema põhja ja vajab pidevat jälgimise umbes tund aega. Siiski harjutanud nii jõulude aegu on tulnud. Et saada paremat olen keemise lõpu minutitel lisanud paar kõvaks vahuks klopitud kanamuna ja umbes paarsada ml vahustatud vahukoort, siis veel mandel ja valmis.

Eile lõpuks otsustasin proovida riisipirukate tegemisega. No midagi tuli ju välja kah, maitse on, natuke kõrbesid küll kah, aga välimus oli -1, hommikul siis uurisin netist kuidas profid teevad, oleks pidanud enne tegemist vaatama. Nüüd siis tean järgmine kord kuidas teha. Oma pirukatest siis pilti ei pane, piinlik. Kuidas õieti tehakse. Või ka. Kolmas viis.

Kommentaare ei ole: