reede, 2. november 2018

Siidisaba


Vikist leidsin nende lindude iseärasuse ja leidsin teatavt sarnasust endaga, eriti viimasel ajal. Ka mulle meeldivad marjad, kast (viis kilo) maasikaid ära süüa päevas on naljamäng. Juba paar aastat olen leidnud viisi, kuidas kogu aasta vältel saab tooreid marju süüa, nimelt pudruga.

Eelmisel õhtul panen sügavkülmast võetud marjad sulama külmutuskappi ja hommikul mõnus võtta. Muide mõni aeg tagasi nägin telekast mingit dokumenti oliivõli superkasulikkusest, just nimelt oliivõli, mitte teised. Pealegi piisas päevas 20 ml. Nüüd lisan ka selle valmis pudru sisse ja nämm.

Veel siidisaba juurde. Sel aastal oli ju marjasaak võimas. Mul on aias kolm tikripõõsast, neid on mõnus nohistada, aga sel ajal on ju kõike muud kah küllaga, aga säilitada tikreid on raske. Ainuke, mis mulle meeldis oli tikrivein, aga noh ei ole vaja endale pahandusi lisaks valmistada. Tuli meelde, et väga vanasti pandi ju tikrid vee alla ja keldrisse. Nii siis tegingi, aga minu kelder on maja all ja tikrid läksid käärima.




Nii küsimus suurele ringile, mida teha käärinud marjadega ja kuidas säilitada tikreid nii, et need käärima ei läheks. Tuli ka mõte, et kui paneks säilitusainet, aga see taas keemia.

Noh, mis mina tegin, avasin purgi, maitsesin arglikult, siis natuke julgemalt, ära ei surnud, sõin siis lisa ja varsti oli purk tühi, kõhus hea soe tunne. Noh praegu on kolmas purk minemas ;)

Kommentaare ei ole: