Käisin oma metsas mustikaid söömas...

...kahjuks mets oli kole kaugel, edasi/tagasi 460 km. Ega ma  seal eriti tihti ei ole olnud, seega ei osanud ka otse minna, oli mul siiski kordinaadid, neen auto gps:i ja läks sõit lahti. Kahjuks päris lõpuni ei saanud autoga. Gps mäitas, et veel pidi km minna. Nii ma siis marsisin metsa vahel edasi, viimati olin 7 aastat tagasi seal olnud ja tõesti ei tundnud kus algas minu metsatukake. Kuskil tõusis lendu mingi suur lind. Äkki oligi see see härra Metsis, kelle pärast ala on looduskaitsealaks kuulutatud. Tänu temale to mets seal kasutuna püsti seisab.

Seeni ei olnud, aga mustikad olid nagu kirsid. Midugi palju sa ikka jaksad süüa, nii paar peotäit. Otsustasime, et järgmisel aastal läheme tagasi, enne võtan piiri posti kordinaadid ja paneme õiged postid paikka.