... et mis krd..it mind vaevab. Pealtnäha on kõik korras, mis nüüd seda või teist pisikest vaevust, aga 63 peabki olema kõiksugu jamasid. Ah, et mis on sümptoomid. "ihaan vetämätön olo" ütleks soomlane. Kuidagi midagi ei tule valmis, kõik on nagu pooleli. Kui siis mees või mõni olukord sunnib end kokku võtma, ma lihtsalt lähen lollilt närvi. On tunne, et peaks nagu koguaeg olema küüned püsti. Tahaks nagu kogu maailmale öelda, "jätke mind ometi oma jamadega rahule", samal ajal ma ise organiseerin kogu aeg seda jama endale lisa.
Kui nüüd vägisi hakata meenutama, siis viimane tõesti hea oli need kaks nädalat Malediividel, ainult et seal oleks pidanud olema mitte kaks nädalat vaid kaks kuud. Ja sinna ma tahaksin tõesti minna tagasi. Täiesti tõsiselt. Mõelda saareke, mille ümbermõõt oli vaevalt 3 ja pool kilomeetrit oli nii lõpp mõnus koht.
Võib-olla mind väsitab ka see allkorrusel olev remont ja kerge hirm, kas mulle meeldib seal olla. Nii palju on tulnud teha otsuseid ja veelgi ei ole aimu kui omaseks ma tunnetan selle.
Jah, mis krt mind küll vaevab?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar