...aga tegelikult ma ei olnud. Mingi arstionu pidi mu keha valmis panema, aga kui sai aru, et ikka hing sees, siis jättis asja pooleli ja läks minema, lubas tulla tagasi hiljem. Mul oli pagana külm ja kui läksin otsima rohkem riideid selga ja sooja teed, leidsin kaks surnuvalvajat, kes ei nõustunud mulle sooja andma. Kihutasin need minema. Siis oli vaja minna vetsu, aga seda ei olnud kuskil, täielik jama. Lôpuks leidsin inimesi, aga need kartsid mind paaniliselt. Nad olid veendunud, et ma kummitan ja ükskõik kuidas ma kinnitasin, et kõik on korras, mind ei usutud.
Lõpuks ärkasin ja leidsin, et on ikka paganama mõnus olla elus, kohe täielikult.
London
4 päeva tagasi
1 kommentaar:
Meenub, kuidas ma kunagi kodukäija olin :-P
Postita kommentaar