...täna tuleb emme koju, Tormi oli eile magama minnes nii õnnelik, aga homme toob mind emme lasteaiast koju. Tore oli seal olla, aga muidugi natuke ju ka väsitas. Tänapäeva lapsed ju on natuke teistsugused, või olin mina teistsugune kasvataja, või lihtsalt ma ei mäleta oma laste jonni tujusid, vaat seda mäletan, et vanemad pojad alatasa kemplesid ja pidin olema vahekohtunik, keskmine ju tahtis kogu aeg end kehtestada ja vanem oma õigusi kaitsta. Ilmselt neil ei olnud aega jonnida.
Lähetetty iPadista
reede, 30. märts 2012
Lapsehoidja amet lõppes...
neljapäev, 29. märts 2012
Peavad pidu just praegu......
Vähemalt korra päevas ma käin kiikamas Kuredu live vaadet (pagan võtaks ei teagi kuidas see kõlaks Eesti keeles), kohe paljud inimesed, kes seal käinud kirjutavad FB :s, et sellest saarest tekkib sõltuvus, korra käinud, tahad aga uuesti tagasi. Mul on siis kujunenud sõltuvus enne kohale jõudmist. Voi, voi, voi, voi, voi.
Lähetetty iPadista
Iga tüdruku unistus
... Mida kõike me tüdrukud ei teeks, et saada ka selliseid pikki ripsmeid ;)
Lähetetty iPadista
Järgmine peatus Lasnamäe - ei olnud rõõmusõnum mu kõrvadele......
....pigem kõlas nagu tänitus, lorukopsik mis vahtisid seda bussi reklaamikuvarilt tulevat Naerata klippi, nüüd on su oma saade "Naerata", pole miskit teha, marssi aga tagasi. Õnneks lumi läinud ja vana tallinlasena tean, et lauluväljaku kaudu saab kah.
Lähetetty iPadista
kolmapäev, 28. märts 2012
Anna hoogu veel ...
Täna oli Tormil kodu päev, seega lasteaeda ei mindud vaid pärast hommikusööki kui natuke putru ja kausitäis krõbuskeid piimaga oli söödud vedasime vatid selga ja läksime õue. Mänguväljakule oli ikka täiesti pikk maa, aga ei midagi poiss oli vapper.
Tagasi tulles mõtlesin minna teist teed raudtee lähedalt, aga Tormi ütles: "Mummo läheme seda teed mööda" ja juhtis mind sama teed pidi tagasi kust kaudu olime tulnudki.
Nüüd väike mees söi , puges põhku ja tudub nagu pisike inglike
teisipäev, 27. märts 2012
Rongisõit on ..... ?
Ajavõit ta vist ei ole, aga mille muuga sinna Kohilasse saab. Minu autosõidu oskused on täielikult taandarenenud, nii head või halvad nad omal ajal olidki. Kõik, mida olin plaaninud asjatada ja korda ajada sai tehtud. Mingil hetkel ei tulnud hirm kiiret, et oleks vaja joosta end hingetuks. Selline olukord mulle tegelikult meeldib, aga suht tihti nii ei ole. Ilmselt alati ei ole aeg nii hästi planeeritud.
Hommikul tulin linna pojaga ja meil oli huvitav vestlus teemal " Tallinna tasuta transport " mina tavalise kodanikuna, kes poliitikast mõhkugi ei jaga leian, et tasusta haridus, arstiabi ja nüüd siis linnatransport on head asjad. Omalt poolt lisaksin tasuta interneti, sest raadio ja televisiooni eest ju ei pea maksma, ostad aparaadi ja kuulad.
Lähetetty iPadista
Tulin linnas käima
Eile läks meil Tormiga mõnusasti, kõndisime kenasti lasteaiast koju ja peagi tulid teised ka koju, õhtul mürasime ja vaatasime 3 korda multikat draakonitest. See on imeline, kuidas kolme aastane võib seda sama 20 minutist lõiku ikka ja jälle vaadata ja tal on huvitav.
Kuna sel ajal kui Tormi on lasteaias mul ju midagi eriti teha ei ole, võtsin jalad alla ja tulin linnas käima. Noh oli muidugi asja kas siia ja sinna. Poole kolmese rongiga lähen tagasi.
Eile oli nii mõnus päikesepaisteline ilm, täna ei näita nii kenalt. Muide Kohilas nägin juba esimesi kevadlilli õitsemas, kodus Tampereel on pool meetrit lund.
Lähetetty iPadista
esmaspäev, 26. märts 2012
Kaks lõngakera ja ..... ;)
Eile õhtul ma tulin siia Kohilasse, jään nüüd terveks nädalaks, minu hoiatav lapselaps on tegelikult lasteaias, aga nii igaks juhuks on hea olla kohal. Kallis minia on väljamaal ja kui sel pojal peaks olema ootamatuid õhtuseid töö või muid käike, siis olen sobivalt kohal.
Siin majapidamises on kass ja koer. Kiisu on nii armastuse lembeline, et käis öösel mitu korda mu nina nuuskimas ja koer on täielik vigurvänt. Seisis hommikul truult ukse kõrval ja kui ta õue lasksin, nii oli kohe leidnud tarast koha, kust sai välja. Mina olin suisa paanikas, et tulin ja kaotasin koera. Nii tunni aja pärast ilmus nähtavale naabri aias. Ilmselt ei määletanud kust august ilma peale pääses. Noh, lõpp hea, kõik hea.
Lähetetty iPadista
pühapäev, 25. märts 2012
Halli taeva alt on võimalik end lasta lennata unistuste maailmasse...
Edev olen ma kaa muidugi, nii mõnus on siin külmal põhjamaal näidata teistele fotosid ja öelda, mõelda mul oli õnn olla kohapeal ja tunda palgel sooja päikese silitust, ihul meretuulte paitust, hingata sisse soolase mere poolt küllastatud õhku ja lihtsalt olla, pilk kaugele sinavale merele suunatuna. Elada paradiisis.
Reisimise rôõmud ja mured ...

Tea, kas olen tulnud vanaks ja kiuslikuks tädiks, aga mind ärritavad tihti just kaasreisijad. Näiteks täna rongis tuli Hämenlinnas peale mees, kes oli natuke vindine, sest poleks veel olnud midagi, aga ta oli ka kohutavalt jutukas. Ja nagu sest veel ei olnud küllalt, tal oli selline kõrvu valutama panev kile hääl. Mõtlesin juba palju peaksin maksma, et ta oleks pool tundi vait. Kui poleks olnud kohvrit, oleksin läinud mujale istuma.
Kauglendudel taas kui satub lähedusse virilaid lapsi, siis on ikka väga valus olla. Tänagi siin on üks väsinud väikemees. Meie Margus tegi oma esimese merereisi kolme pooleselt, aga temal oli kaks suurt venda, keda kiusata ja sellepärast minu elu oli kergem. ;)
Lähetetty iPadista
laupäev, 24. märts 2012
Enne lahkumist....
reede, 23. märts 2012
What must to do...
Lihavõtte pühadeni on veel paar nädalat aega, aga kuna lähen homme paariks nädalaks ära, tegin suurkoristuse täna. Siiski on veel terve hunnik asju, mis ootavad tegemist:
- lilled vaja kasta --- tehtud;)
- kõikidele riistadele üles otsida laadurid
- kaheks nädalaks laadida tabletid
- teha homseks kohupiimakook, osa võtan kaasa, teise osa jätan kaasale kiusatuseks.
- peaks siiski vist tegema nimekirja kaasa võetavatest asjadest
- maksta ära arved ---- tehtud ;)
- pakkida kohver.
Tehtud on:
- broneeritud piletid nii endale kui kaasale, tema tuleb alles nädala pärast, nii sinna kui tagasi
Ja siis on veel ilmselt sata muud juttu, mis vaja teha enne kui homme hommikul lähen rongi ja hiljem laeva peale. Mõtlesin, et läheks bussiga, kenasti viib sadamasse välja, aga kaks tundi sadamas tundus liialt pikana tolknemiseks.
neljapäev, 22. märts 2012
kolmapäev, 21. märts 2012
Nüüd on ka minu majapidamisse tulnud "ema väike abiline"
Käisin otsimas kevadet ...
... telekaski räägiti, et eile algas kevad, läksin vaatama. Lõhn oli, teda oli kuulda, taevas oli ka selline eriline, päike suisa soojendas, aga metsas ei olnud midagi näha. Muidugi tahtsin ma ka testida oma uut fotokat ja Eye-Fi mälukaarti. Too viimane muide saadab pildid netti ja arvutile kui sattub Wi-Fi piirkonda. Minul need läksid Flickrisse ja arvutisse.
Teed algavad juba olla paljad ja kuskil lume all kuulsin ka vee sulinat.
Uuest fotokast pean ütlema, et loomulikult nii häid pilte ta ei tee kui Canoni G11, aga too taas ei kannata vett ja see on põhiliselt ikkagi mõeldud ranna ja mere mängudele.
Läksin ostma kaablit ....
Nüüd olen varsti, pole enam viitkümmet päevagi, minemas sinna, kus võib kohe iga päev lüüa snorkel näkku ja lestad jalga ja uurima veealust maailma. Seega täiesti ajakohane oli hankida uus ja parem aparaat. Nii paarkuud tagasi olin käinud netist uurimas, milline oleks praeguse aja kõikse parem selleks. Sest praeguse aja kiirete muutuste juures osta keskpärane on raha raiskamine. Kõige parem kestab natuke kauem muutumata kohe eelmise talve lumeks.
Pikalt kaalusin samalaadset Sony Cyber-shot DSC-TX10 aga lõpuks kaldusin siiski Panasonic Lumix DMC-TS3 poole.
Täna on kena kevade poolne ilm ja lähen varsti teda testima, fotokas on palju sisse ehitatud programme eriliste pildistamis olude jaoks. Mina rohkem automaatikat armastav ja pole neid käsitsi seadmise peensusi omi päi uurinud.
Ah, et mis sellest kaablist sai, no selle ostsin kah ära, selle otstarve oli ühendada telekas arvuti teiseks näiduks. Veel ma seda toimima ei saanud. Esialgsed harjutused lõppesid sellega et taustapilt koos töölauaga siirdusid telekasse ja ei näinud enam arvuti ekraanil, samas kui hiirega neid klikkisin toimus tegevus ikkagi arvuti ekraanil, mulle meeldiks rohkem kui oleks vastupidi, või veel parem toimiksid mõlemad kui kloonid.
esmaspäev, 19. märts 2012
pühapäev, 18. märts 2012
Unistustes ma elan juba seal ....
Kahe kuu pärast ma olen ülal oleval pildil seal vasakul rannal, täpset kohta ei oska arvata, aga sisimas loodan, et mu aknast avaneks vaade merele, ega nendele vee peal olevatele majakestele. Siiski võtame vastu mis tuleb. Iga päev käin vaatamas nende FB lehel "http://www.facebook.com/groups/kuredu/"vaatamas mida uut on ja kes milliseid pilte on üles laadinud.
Seni tuleb rahulduda kevade ootusega siin ja olengi just minemas taas kudumistelgede taha.
laupäev, 17. märts 2012
Sukupoole vahetus ...
Mõtlesin siis, et ka inimestel peaks olema nii, paljud suhte probleemid kaoksid ära.
- Kõik saaksid olla nii naised kui mehed, poleks vaja mingeid lõikusi ega muud sellist.
- Poleks olemaski vanu naisi, kes meeleheitlikult üritavad olla noored.
- Kõik mehed saaksid alati endale noore naise ja naised vanema arusaava abikaasa
- Nooruses võiksid kõik kui aga tahavad, lesbistada ja vananedes geitada.
Negatiivne oleks ainult see, et ei oleks enam mõnusaid vanaemasid, kes lapselapsi hellitavad, kuigi tänapäeva vanaemad ju käivad tööl, neil on huvialad ja kiire olla nooruslik, seega ega neid nagunii eriti ei ole praegugi, või kui ongi, nad elavad mõnikord tuhandete km kaugusel hoopis teistes riikides.
reede, 16. märts 2012
Kollased sukad
No,need ei ole just kollased, aga neist tuli meelde too suvi 1968, mil mina sain endale kollased. Olin lõpetanud just esimese kursuse TPI:s ja suvevaheajal Põltsamaal, vanemate kodus. Minu onu oli minemas perega Leningradi, oli kunagi selline linn ;), ja mind võeti kaasa, et aitaksin silma peal hoida pere noorimal, onutütrel Annel, kes oli siis viie aastane, rahutu nagu elavhõbe.
Tollest kaugest reisist on meelde jäänud käik fotograafi juurde, loomaaias käik, jalutamine selles rajoonis, kus elas meid vastuvõtnud pere, reis kohaliku bussiga külla, kus ema pere elas enne sõda ja sinna kuhu oli maetud ema vanaisa. Tollel reisil kohtusin ühe vanatädiga, kes oli meie pere hea tuttav ja elas Rootsis. Me käisime koguni ta hotellis ja vaat seal sain mina kingiks kollased kapron sukad, kirka oranzi pliseerseeliku ja vihmamantli, millel oli kalanaha muster, muide see oli tänapäeva kilematerjalist. Oi ma olin sel sügisel üle kooli tüdruk.
pühapäev, 11. märts 2012
laupäev, 10. märts 2012
Pärast koolitust pisikesel ....
reede, 9. märts 2012
Taas remont ...
Praegu muidugi hea toimetada, sest seal eriti remonti tehtud ei ole, mis nüüd poiste toas tapeete ja muud sellist. Aga enne kui midagi uut saab teha, tuleb ju vana ära lammutada. Nii see mu meheraas on juba kuuaja päevad seal toimetanud. Algul köögist vanad eelmise sajandi keskpaigas sisse ehitatud vineerist köögikapid välja, siis põranda kate ja poolpaneelid seintest ära.
Nüüd on ta juba asunud ka endise magamistoa kallale. Kuna tolles magamistoas olid surnud nii ämm kui ka minu ema, siis mina seda magamistoaks ei tahtnud vaid me võtsime seina köögi ja magamistoa vahelt ära ja teeme ühe suure kööktoa. Poistetoast saab siis kunagi meile magamistuba.
Ja tollele tänavapoole olevale seinale tuleb ühe kitsa akna asemel kaks suur akent, alla korrusele ju ei saa teha katuseaknaid ;), nagu meil siin üleval on.
neljapäev, 8. märts 2012
Uued tehnoloogiad elektri tootmises...
Kudumistelgede müsteerium

Minu kudumine on vähe nagu tänapäeva telekavaatamine või uuema aegse autoga sõitmine. Kuidas pilt tuleb või mis paneb need auto rattad pöörlema, pole tihti mingit aimu. Põhiliselt pole vajagi teada, kui mida, küll siis teadja tuleb ja paneb asjad korda.
Teljed ju eriti keerulised ei ole, aga kui ikka ei tea mis liigutus midagi teeb ja kuidas need nöörid peavad olema, siis kududa ei saa. Võtsin vana lõime maha ja panin uue peale ja järsku ilmnes, et lõime lõngad, mis pidid olema teatavas tasapinnas ei olnudki äkki. Kuskil oli midagi läinud mingit moodi paigast ära.
Nii ma siis alustasin uurimist, ikka selle vana "proovime, mis see teeb" meetodil. No paremaks ma selle sain ja nüüd lähen ka kuduma, aga ilmselt pean mõne oopuse esile kaevama, et teha endale lõpuks selgeks, kuidas miski nöör peab olema. Soomlaste kurikuulus ütlus "minkä taakseen jättä, sen edestä löydää"
Esialgselt ju käis käsitöö keskusest juhendaja seda korda panemas ja paaril korral ka lõime kangaspuudesse ülespanemas. Paar viimast korda olen seda teinud ise, minnes kergema vastupanu teed, ehk sidunud vana lõime külge uue. Kas see meetod on mõttekam, ei tea, aga nii ei pea tegema kahte eriti vastutusrikast ja aeglast tööd. Eile käisin siis enne lõunat sõlmimas ja pärast aitas Mikko mul lõime telgedele üles panna.
esmaspäev, 5. märts 2012
Minu uus lõim peaaegu valmis...

Minu uus lõim peaaegu valmis, a photo by elviina on Flickr.
Tänaseks olin pannud endale aja kinni käsitöökeskuses. Pidin veel ostma kalalõnga kah, aga ei mäletanud enam milline see pidi olema ja ostsin siis nendelt. Igatahes ei jäänud ülearust, mul on olnud neid poolikuid juba palju. Eelmisel korral lõime loomisel kasutasin korraga 4 lõnga ja aega kulus natuke alla kahe tunni. Seekord neil ei olnud rohkem kui 3 rulli ja nii tegin töö ära kahe lõngarulliga ja aega kulus topelt enam.
Vahepeal hakkas kohe peagi valutama, sellega keerutatakse seda riistapuud alt üles ühes suunas ja siis ülevalt alla teises suunas. Lõime pikkus on 40 m. Sellest tuleb ikka hea hulk põranda vaipu.
pühapäev, 4. märts 2012
Kui tõsisest riistast tehakse mänguasi...
Nii siis ei aidanud muu kui tehase algprogramm peale ja oligi mul taas vastsündinud telefonibeebi. Nüüd ta siis harib end, pärast seda kui olin talle selgitanud, mis keeles me toimime, kus maal oleme ja millisesse võrku ta peaks minema. Umbes tunni pärast oli kõik taas korras. Tegi, mis kästi.



















