Pärandus...

Neil kel maad, metsad, majad ja kes teab veel mis järele jääb on ikka pärijatel tegemist et kõik ära jagada. Mida enam pärijaid, seda enam probleeme. Minul  muidugi probleeme pole, ainus kui olen ja ega sealt midagi pole ka pärida, kõige hinnalisemad on pesumasin ja külmutuskapp. Eile sain toa tühjaks ja puhtaks. Raamaturiiul vaja veel panna korda, täna võtsin ette külmutuskapi, mis riknema kippus sai kohe viidud prügikasti. Muud üleskorrusele. Me ju laupäeval käisime poes ja siin tuakse nädala kraam korraga, nii oli ema kapp kõike täis. Ega ta ju pühapäeval haigena midagi sisse ei saanud.

See on nii loomuvastane toimetada tema elamises. Otsustada mis läheb prügimäele ja mida teha sellistega, mida nagu otse sinna ei tahaks saata. Näiteks voodi, mille me ostsime 20. novembril 2009, ei saanud kolme aastatki seal magada, praegu tõstsime õue tuulduma, aga ega keegi vist nii pea seal magada ei tahaks, kuigi me selle kõige pealmise õhukese otse prügimäele saatsime. Viia vanakraami kauplusse, nad võtavad korras mööblit vist tasuta vastu.
Riided muidugi omal ajal saab kaltsudeks lõigatud, mis teha, mõned on suisa uued. Tuleb vist matuselistele pakkuda, on hämaralt meeles, et meie suguvõsas on olnud selline komme.