Kaks kikut vähem :( ....

... nagu enamik inimesi kardan ka mina hambaarsti. Koguni nii palju, et sõitsin hommikul ühe peatuse mööda ja pidin pooljoostes tulema tagasi. Alateadvuse värk. Õnneks eelmisel patsiendil läks kauem ja ma ei hilinenud.

Tehti pilti haigetest hammastest ja siis süst sisse ja algas tõsine töö. Esimene õnnetutest tuli suht kergesti välja, vastik oli, aga noh. Selgus, et sel oli juure ümber mäda. Kui olekski otsustatud neid veel ravida, oleks see olnud suht lootusetu üritus. Teine oli juba palju hullem juhtum, kuna käis ebameeldiv ragin ja hammas murdus. Ja järgmisel proovimisel taas tuli vaid osa välja - juured jäid ikka sisse. Nendega siis toimetati, kangutati ja väänati. Ma ei teadnudki, et hambajuurte välja tõmbamiseks on omad tangid. Lõpuks oli kõik väljas. Ja minul võhm täitsa otsas.

Ega sealt nii pikk maa olegi koju tulla ka jalgsi, ilm ilus, nii ma kõmpisin. Kodus keerasin kohe külili ja ootsin kuni olin poolunes. Õhtupoole tegin mehele natuke süüa ja taas pikali. Nüüd on natuke selgem olla, muidugi pool suud on valus, kuigi vedasin kohe peale tuimestuse lõppemist ibumax 600 sisse.

Jaanipäevaks saab suu kenasti terveks, aga mu naeratus saab olema selline poolik. Ülal reas on täpselt kuus hammast, kihvad ja neli esimest. Närimine tuleb unustada. Süüa hakitud toite, putrusid, tees leotatud leiba. Hambutu elu. Juuli keskel hakkame siis mõtlema uute panemist.