Need sõnad lausus mulle üks taksokuht kuskil 1967 aasta augustis kui taksopargi juurest istusin peale ja palusin end viia Kosklasse. See tuli mulle meelde kui käisin täna Kristiine keskuses väikesel shopingul. Lihtsalt avastasin taas, et ei ole võtnud kaasa midagi koduriietust ja kesklinna poodides on müügil vaid kallid riided. Mina tahtsin midagi stiilis 3 t-särki kümnega, nagu ma Tamperees tavaliselt ostan. Selgus, et siin nii odavaid ei saa parima tahtmisegagi. Rikas rahvas, see Tallinna rahvas.
Bitcoin külmiku küljesahtlis
36 minutit tagasi
1 kommentaar:
Siin on nii, et kes jõukam, sõidab üle mere odavaid riideid ostma, kellel laevapileti raha pole, peab kallimatega leppima - või siis Humanat kammima...
Postita kommentaar