Nii kolmkümmend aastat või rohkem lugesin kuskilt, et inimese elus on tsükild, kus ta on enam materiaalne ja taas mingil ajal enam vaimne. Ei mäleta kui pikad need stüklid olid. Oma kogemustest võin öelda, et siis kui minu elus need kõige suuremad muudatused toimusid, olin huvitatud kõigist para ja selle suunalistest asjadest. Loomulikult olid need minu elu ka kõige raskemad ja lootusettumad ajad. Kui tol ajal oleks sattunud mu teele järgnev kuulutus, oleksin otseteed ka ühendust võtnud
Tol ajal käisin 5 kuud kursustel, kus õpetati autosugestiooni, võtsin osa Silva kursustest, üsna mitmetel kordadel nii Eestis kui Soomes, ma koguni plaanisin ise neid pidama hakkata, olin niiöelda koolitusel. Õnneks mu töövahend – häälepaelad ei pidanud mitmetunnistele loengutele vastu. Lugesin virnad sellealast kirjandust. Laenasin raamatukogudest ja ostsin ise kokku.
Miks õnneks – no minu arust kui midagi õpetatakse, siis eelkõige peab olema endal 100% uskumine asjasse. Minul see hakkas õige pea kõikuma ja praegusel ajal olen ilmselt faasis – täiesti materiaalne vaade. Ei ma ei eita kogu seda vaimset lugu, aga ma kahtlen.
Muidugi võttes arvesse praegust elu ei ole tol ennustajal klientidest puudust. Kõigil on ju raha puudus ja vähemalt pooled inimestest on üksildased, kui ongi pered jne. võivad inimesed end tunda üksildastena. Praeguses külmas maailmas.
4 kommentaari:
Kergitasin imestunult kulme kui lugesin
Loomulikult olid need minu elu ka kõige raskemad ja lootusettumad ajad.
Enda kogemuse järgi oleks minu elu tunduvalt vaesem kui ma vaimsuse poole ei vaataks.
Toodud kuulutus aga tegi selgeks milles asi. Et sellist kuulutust uskuda peaks uskumise ja skeptitsismi tasakaal tugevasti uskumise poole kaldu olema.
Et vaimsus tooks selgust mitte lootusetust, vajab temagi tasakaalu.
Võib-olla oma kõige raskematel ja lootusetumatel aegadel inimene otsides lahendusi on valmis tegema mis tahes ja ka kõige materialistlikum otsib muid teid. Mind see vaimsuse uurimise ja otsimise aeg ilmselt aitas üle elada neid aegu ja leida lahendusi kuidas edasi minna. Ma ei eita seda.
Pealegi eelmise aasta kevadel kuu loomise aegu ma esitasin kõiksusele palve ja sellele järgnes paljude probleemide lahendus.
Jah, päris tihti tehakse nii et kui on raske ja lootusetu aeg, siis hüljatakse materialism ja loodetakse vaimsuse peale. Kuid raske ja lootusetu aeg ongi ju seepärast tulnud et pole olnud tasakaalu. Püüda seda olukorda parandada järjekordse tasakaalutusega on tõesti lootusetu ettevõtmine. Kui olukord ei parane, tihtipeale veeretatakse süü vaimsuse peale et igavene jama ja soolapuhumine ning keeratakse vaimsusele hoopis selg. Kuid tasakaalutus on tasakaalutus. Kas elatakse materiaalsuses ja hüljatakse vaimsust, või vastupidi.
Et Sinule oli vaimsus toeks raske aeg üle elada. See on muidugi hea. Agaet .. kas sellest natuke vähe ei ole? Kas raskused pole mitte selleks et neist õppida? Või käib õppimine ka üle elamise alla?
Kui oskad või tahad alla laadida ja kuulata seda raadio2 saadet Ann Tennoga. Ma kuulasin ise,oli väga huvitav:
http://r2.err.ee/saated&saade=285
Postita kommentaar