Mingid aastad tagasi kui taotlesin ja sain Soome kodakondsuse, oli segadust selles osas, et kas ma siis enam Eesti kodakondlane ei olegi. Siiski siin mul ei olnud vaja loobuda Eesti kodakondsusest ja eeldasin, et kui ära otse ei võeta, siis säilib kõik sama moodi, ehk mul on kaksik kodakondsus. Ok kõik oli vana viisi, Eesti pass jne. Kuni, sel aastal mõtlesin, et oleks mugav teha endale ka ID kaart, see vist üsna tarviline. Kõik olekski läinud hästi kui oleks kaasas olnud õige riigi pass. Aga nüüd mõned päevad tagasi sain kurja kirja Politsei- ja Piirivalveametist. Ehk, ei pea sul olema teist jumalat, nagu piibliski öeldakse, ja sellest sõltuvalt tuleb ühest loobuda.
Kuna ma siiski suurema osa ajast isegi nüüd elan Soomes, ei hakka selle riigi kodakondsusest loobuma, nii järgnev on natuke piinlik seisukoht, aga Soome passi omanikuna on reisimine natuke kergem. Tegelikult kui oleme ausad, õigust olla Eesti kodanik ei ole mul juba sest ajast kui Soome kodanikuks sain, siiski on natuke nagu kurb, nagu ikka kui midagi ära võetakse.
Olen ma ju ennegi üle elanud perioode, kus on tulnud loobuda märksa olulisematest ja minule kallimatest asjadest, tulihingelised eestlased, pliis mitte solvuda. Aga elu ju ongi selline, selleks et midagi saada, tuleb millestki loobuda. Juba väga vanal ajal oli tuntud selline mõiste, nagu ohverdamine.
9 kommentaari:
Ma ei ole kunagi viitsinud endale selgeks teha, kuidas Eest riigis selle topeltkodakondsusega asjad on olnud. Mingi aeg oli sedasi, et "lääne" inimestel oli see nagu lubatud, kuid siin elavatel venelastel nagu mitte? Kuna riigid vist omavahel eriti selles küsimuses ei suhtle, siis teoreetiliselt saab nüüdki omada kaksikkodakondsust kui ise midagi sellist ei tee, et "vahele jääd".
Tean Moskvas elavat perekonda, kelle poeg peaks sellel sügisel minema korraga nii Vene kui Eesti sõjaväkke aega teenima. Jama missugune.
Soome tõesti aktsepteerib topeltkodakondsust, Eesti aga mitte. Kodakondsuse seaduse paragrahv 22 ütleb otseselt, et Eesti kodakondsus kaob mõne muu riigi kodakodsuse vastuvõtmisega. Isegi sel juhul, et Eesti pass jääb inimese kätte, see juriidiliselt ei kehti, ehkki passi sisuliselt saab vähemalt mõnda aega kasutada.
Euroopa Liidu kodanikul on teises EL riigis elades peaaegu et samad õigused kui riigi kodanikel. Soomes elav Eesti kodanik ei tohi parlamendi ja presidendi valimistel hääletada, küll aga KOV ja europarlamendi valimistel. Reisimisvõimalustes kolmandate riikide suunas võib väikseid erinevusi olla, kuid need peaksid ka tasapisi kaduma, kuna nii Soome kui Eesti on Schengeni lepingu liikmesriigid, kellel on ühine viisakord.
Jama on selles, et see Eesti kodakondsus ei kao iseenesest kusagile. Kodakondsusest loobumine on päris raskeks tehtud. Peab isiklikult saatkonda kohale minema, riigilõivu maksma, ootama nii umbes aasta kuni 'vabariigi valitsus otsustab teie palve rahuldada.'
Kui nad topeltkodakondsust ei luba vöiks loobumise vähemalt lihtsamaks teha. Nii ongi et paljudel kopitab see Eesti pass lihtsalt sahtlipõhjas kuni umbe läheb. Siis enam uuendama ei lähe ja on kogu moos.
aga mis saab siis kui saad n2iteks mitte euroopa liidu kodakondsuse?
Kas siis tohib Eestis olla korraga 3 kuud nagu turist?
Reegel on vist niisugune, et sunnijärgset kodakondsust ei saa keegi ära võtta. Kui keegi loobub vabatahtlikult, siis on tal õigus see alati tagasi saada. Seega on põhikirjas vastuolu olemas ja sellele viidates on ka paljudel USA eestlastel kaks kodakondsust. Sünnijärgne ja omandatud.
Oeh, loll näukas! Eelmise kommentaari esimene lause peab olema: "Reegel on vist niisugune, et sünnijärgset kodakondsust ei saa keegi ära võtta."
Sünnijärgselt mul vist ei olnud õigust saada kodakondsust, sest olen rahvuselt soomlase vallaslaps, võõrasisa, kes oli eestlane, lapsendas ja eestlasega abiellusin. Need on siis minu kodakondsuse saamise põhjused. Kuid need on tulnud pärast sündi. :(
@bunsen_lamp
Asi on niipidi, et juriidiliselt kaob Eesti kodakondsus ise enesest kohe kui mõne teise riigi kodakondsus jõustub. Ainult, et Eesti riik ei pruugi sellest teadlik olla. Sageli ei ole ka kodanik ise asjast teadlik vaid peab ennast kahe riigi kodanikuks, kuigi Eesti seadus seda ei luba ja tema kodakondsus on juriidiliselt juba kaotatud. Samuti ei pruugi Eesti Vabariik teada kõigist oma sünnipärastest kodanikest, kes näiteks välismaal elava Eesti kodaniku lapseks sündinud.
@Anonüümne:
Kodakondsuse seaduse paragrahv 3: "Isik, kes lisaks Eesti kodakondsusele omandab sünniga ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab 18-aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest."
Isikul, kes ühel või teisel põhjusel on alaealisena Eesti kodakondsusest ilma jäänud, on hiljem võimalus seda taastada. Seda reguleerib kodakondsuse seaduse neljas peatükk, paragrahvid 16 ja 17.
Postita kommentaar