pühapäev, 7. juuni 2009

Kohtumine nõbude ja nende peredega.


Kuna minu kallis onupoeg Paul ei kuidagi suutnud seedida seda tõsiasja, et mina oma juubelit ei peagi, tegi ta mulle ettepaneku, millest ma mittekuidagi ei saanud loobuda. Seega saigi tõeks eile ühendatud sünnipäevapidu, õnnitletavad tema ise ja mina. Tõeliselt kahju oli, et meie seltskonnast puudus vanem Paul, meie pere nimetab teda Vaasa Pauliks. Mis teha kui onud ja tädi panid kõik oma poegadele kõigile nimeks Paul, mine siis eralda neid kuidagi. Ilm muidugi oli meie vastaline ja väljasolemist eriti ei tulnud midagi välja. Aga mahtusime kõik ka alla korrusele, seekord polnud vaja isegi mööblit välja tõsta, võtsime vaid ukse alla ja sellest sai osa peolauda. Alati kui hakkan katma lauda, tuleb meelde, et oleks pidanud teha uksele sobivad laudlinad ja annan endale lubaduse esimesel võimalusel need teha. Seekord sai kõlvata 1999 Sri Lankast toodud sari. Pesen puhtaks ja taas nagu uus. Mis maja ees silma paistis - kõigil olid peaaegu uued autod. No me pidasime oma 20 aastase Fiati kenasti garaazis, oleks teine muidu häbenenud silmad selja taha.

Pidu oli kena ja ma tänan südamest kõiki, kes tulid,
Mina ja Paulid
ainult ma ei suuda kuidagi leppida nende pidudega, kus minnakse samal õhtul tagasi. Kuigi jah, ega ma ise ka targem ei olnud eelmisel suvel Turus, ega talvel Põltsamaal. Ma muidugi saan aru, inimesed on nüüdsel ajal nii hõivatud ja igatsevad õhtul heita oma mugavasse voodisse. Olin ma isegi õhtul päris väsinud kui viimasedki nõud pestud said ja peotuba taas igapäevasesse vormi taastatud. Aitähh Üllele, kes aitas mul nõusid pesta, ma kui ei ole nõus hankima nõudepesumasinat, iseenesest ega see minu kööki ei mahukski.

Kommentaare ei ole: