Veel kakskümmend päeva ...

... ja siis see tüdruk võtab oma kohvri, seob sellele erepunase siidrätiku külge, et ei juhtuks nii nagu eelmisel aastal, mil keegi pime kana minu kohvri enda oma pähe minema tassis, ja tõuseme õhku, suunaks lõunameresaar, seal kuskil ida pool. Üksteist tundi lendu ilma vahemaandumiseta ja varahommikul 14.05 laskumine Phuketi saarel. Veel samal päeval kogu päev ujumist, meres kõndimist, lihtsalt olemist, ja nii 14 järgmist päeva. Oma sünnipäeva võtan vastu paradiisisaarel. Muidugi mõni teine koht oleks olnud veel paradiislikum, näiteks Malediivid, aga üksi reisides see oli tõesti rahakotile mitte vastuvõetavalt kallis. Vaese inimese paradiisiks käib Thaimaa täiesti hästi. Igaljuhul on sealsed inimesed eriti sõbralikud ja naeratus saadab sind kus iganes käid.