Isa roll

Kiviajal oli asi lihtne, isad käisid jahil, kaitsesid naisi, lapsi ja kodukoobast naabrite anastuse eest ja õpetasid poegi sedasama tegema. Veel sadagi aastat tagasi oli lugu suhteliselt selge, isa oli see, kes tõi lauale leiva, katuse pea peale ja koolitas oma pojad maad harima või või mistahes muuks meistrimeheks. Nüüdsel ajal on kõik hämardunud koguni nii täielikult, et mõned isad peavad oma rolliks elu nautimist ja kui see selles koosseisus ei ole enam nauditav, vahetavad uue ja põnevama vastu.

Istusin siin ühel päeval ema juures ja tema meenutas oma isa. Vanaisal oli 5 poega ja 2 tütart. Minu ema oli tütardest noorem ja tal oli noorem vend, toosama, kes hiljem oli minule isa rolli mõõdupuu. Ema rääkis, et isa oli päris karm kuid siiski mõnikord leidis aega lapsi põlvepeal kiigutada ja nendega rääkida ja naljatada. Kui nüüd võrrelda teda laevameeskonnaga, siis ta oli kapten.

Minu ema läks mehele kui ma olin seitsme aastane. Minu võõrasisa oli siis kõigest 22 aastane, lahkunust paha ei räägita, aga talle maitses kangem kraam alati. Siiski võin olla tänulik sellest, et ta õpetas mulle töö tegemist. Koos saagisime puid, abiline olin kõiksugu ehitusjuttudes, jooksupoiss siia ja sinna. Ja muidugi, mis kõige tähtsam, ta pidi teismelise eas kõik küla poisid meie majast kaugel, mida ta neile ütles, ei tea, aga keegi ei tulnud lähedalegi. Nii jäid paljud rumalused tegematta. Minu arust ta oli väga hea vahimees.

Minu laste isa oli õige meremees, kes maale jäädes jäigi kiduma, mitte tervislikult vaid hingeliselt. Kui ma võrdleksin teda kellegagi, siis ta oli aadlik, erudeeritud, kunstniku hingega, kes mõhkugi ei taibanud tavalisest igapäevasest elust.

Minu teine mees on nagu korralik tööhobune, kes nurisemata veab oma koormat ja on rahul oma eluga, siiski ta ei ole igav ega üksluine inimene ja tal on õnneks silma ilule. Ta on rahulik ja usaldusväärne, kahjuks õpetada ta kedagi ei oska. Küll aga ise õppida.

Varsti saab minu poeg isaks, milline ta saab olema isana, pooleteise aastaselt ta sai vanemaks vennaks ja 12 aastaselt kõige vanemaks vennaks. Olen kindel, et temast tuleb hea isa, kes oskab kuulata oma lapsi, neid juhendada ja neid õpetada elama inimesena. Kes ei sea esikohale oma heaolu vaid pere vajadused. Kes oskab õpetada oma lastele töö tegemist ja ligemesearmastust ning austust.