Mõnikord tuleb alla anda reaalsusele ja kui isegi laupäeva shoppamisel, siis kui ei ole enda maksmise järjekord aju ei liigu, ja kõik tundub olevat pudru sees - on mõtekas vedada soe vilt üle ja kasvõi ilusal kenal hommikupoolikul, manustanud mõned aspiriinid, minna horisontaal asendisse. Täiseti totaalselt lülituda välja kõigest. Mind aitas, peale lõunat oli juba suht normaalsem olu ja jäksasin isege söögi valmis nakerdada. Ja siis tuli pauk.
Kallis kaasa tunnistas üles, et ta oli võtnud minu võtmed, anastanud "viinakaevust" ühe pudeli kangemat joonud selle ära ja nüüd oleks vaja järgmist. Armas taevas, mina alles elus ja teine peab juba peiesid. Nagu kestahes ärritunud naine, viskasin võtmed näkku ja käskisin kaduda mu silme alt. Läkski ja tuli varsti tagasi, tõi võtmed, ütles et võttis siis ühe ja jääb kenasti allakorrusele olema. Sel korral siis pidas ka sõna. Hommikul oli tagasi ja veel oli ühte vaja. Tema kahjuks oli minu haigushoog üle läinud ja polnud ma ka enam eriti vihane - mingit lisa ta ei saanud ja usun, et homme on selle üle täitsa rahul. Minul jätkus iseloomu katkestada tema joomine selleks korraks. Lõppude lõpuks kõige rohkem ju füüsiliselt kannatuab ju nautleja ise.
Kirsti Timmeri TAROSKOOP 20.-26. jaanuar.
15 tundi tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar