boolist ja vastuvõtust linnapea juures

Pühapäevases lehes oli kirjas, et esmaspäeval 3.detsembril võtab linnapea vastu Tamperes õppivaid välismaa üliõpilasi ja sel aastal kodakondsuse saaneid kodanike. Mina kuulusin siis sellesse rühma. Õhtul pool kaheksa astusin sisse meie linna raekoja uksest. Aula oli rahvast täis ja kui ma kogu aeg olin kartnud, et minu riietus ei ole küllalt pidulik, siis nüüd tekkis selline tunne, et vastupidi, ma olin liiga pidulikult riietatud võrreldes teistega. Kuna 90 % külalistest oli üliõpilasi, siis oli ka arusaadav ülikondade vähesus, ega meie Margus ka sinna Joensuusse oma ülikonda kaasa ei võtnud.

Noh muidugi nagu sellisel puhul ikka, kõik said kättpidi tervitatud linnapea poolt. Ja meid oli palju. Seejärel suunduti boolilaua poole ja tõesti see oli väga hea maitseline ja hiljem tulin ka järeldusele, et salakaval. Kui kõik olid vastu võetud, pidas peoperemees kõne, ja üllatus, üllatus - mikrofon läks poole kõne pealt rikki ja kõigil oli lõbus. Kogu saalis ei näinud ühtki tuttavat nägu, räägiti tont teab mis keeltes, kuid oli kuulda ka vene ja inglise keelt. Eesti, saksa ja hispaania keelt ei kuulnud. Rahvast oli väga mitmesugustes värvides. Üks osa rahvast booli ei joonud. Kas olid tulnud autoga või ...

Ja nüüd selle kurikuulsa booli mõjust:
- Esimene klaas hajutas hirmu, et kuidas ma rahva hulgas toime tulen. Enne toidu järjekorda minekut võtsin
- teise ja seda limpsides see kohutavalt pikk ja tüütu järjekord ei tundunud üldse närvi peale käivat. Pärast mõningaid suupisteis oli aeg minna tutvuma raekojaga.
- Peale kolmandat tuli selline mõte, et ma võiks ju ka minna linnapeaga rääkima ja tänama kutse eest, mida ma ka tegin. Minu aktsendist sai ta kohe aru, et ma olen vist tulnud Eestist, muidugi küsis kuidas ma siia sattusin ja kus enne elasin. Ma sain koguni temalt visiitkaardi kui oleks vaja ühendust võtta. Mis oleks kui peale uut aastat helistaks ja küsiks tööd :). Härra linnapea rääkis, et järgmisel nädalal ta on Tallinnas Soome poiste auks korraldatud üritusel.
- Noh ja kui olin just limpsimas neljandat, tegi rahvas pilti linnapeaga ja muidugi mina ka :). Kuigi siia ma ei riputa enda pilti vaid üliõpilased ja linnapea
- Viiendat ei joonud lõpuni, kuna oli vaja minna bussi peale.
Üritasin teha öisest linnast pilti, aga ilmselt oli probleemi stabiilsusega kuna kõik pildid on natuke nihkunud. Bussipeatuses vestlesin võhivõõra naisega, kes tuli teatrist, tema alustas vestlust. Ja bussis istudes tegi mulle hirmsasti nalja minu kõrale istunud mehekrõbin. Temaga ma ei rääkinud ega eriti naernud kah, kuigi oleksin tahtnud. Kodus tegin täieliku aruande vastuvõtust mehele ja tema pilgust sain aru, et ta pidi hoolega muiet tagasi, ilmselt ma olin veelgi svapsis. Öösel kell kolm oli kohutav pohmell, aga jõin suure klaasi vett ja magasin edasi. Hommikul oli kõik korras.