Sa oled surnud ja siis .... mis saab edasi ?????????

Ühed väidavad, et kui aga usud Jumalat lähed taevasse ja muu selline roosa mannavahu elu. Kui ei usu, kobi aga põrgusse katlasse keema. Ja üldse pole oluline kuidas oma elu oled elanud, kui aga enne kõik andeks palud oled päästetud. Võib-olla kuni 10 aastaseni ka mina uskusin seda.

Teised väidavad, et kui aga teed järjest heategusid sünnid aga uuesti ja paremasse ellu kuni lõpuks saavutad nirvaana, mida see siis tähendabki. Noh sellesse ma vist ka uskusin kuni viiekümneseni välja.

Nüüd ma siiski arvan, et kõik mis on, on praegu. Nii taevas kui põrgu ja nirvaana takka pihta. Aga inimene ju tahab olla surematu, või mingil kombel jätkuda. Tegelikult muidugi sureb meie kehaga ära kõik mis on mina, aga see mida me oleme teinud, saavutanud jääb alles. Ja kõik me oma elu jooksul ju loome midagi. Kui mitte muud siis mälestusi. Ja mälestustes me elame edasi. Mõned kauem, teised vähem. Samuti elab edasi mingi osa meist meie lastes. Mäletan, et minu mees kord ütles meie pisipoja kohta "no vaata nüüd teda, täitsa ämma nägu". Seega kuigi me ei ole surematud, me oleme seda.