Kui sul on mônikord eriti igav ja tülpinud olek...

... siis vôib järjestada endale kasvôi pahandusi, igaljuhul elu läheb kohe huvitavaks. Muidugi ka môtlematustega saab igat sorti jamasid valmis. Noh minu nädalavahetus kujunes natuke selliseks. Tulu oli sellest niipalju, et nüüd on selge, kes on sôbrad ainult nina ees ja kes tôelised. Pikemalt seletama ei hakka, aga eks ta ikka on nii, et tegemistes tuleb pidada meeles, et blogi ei ole mingi päevik kuskil internettaevas vaid üks meedia variante ja käituda tuleks sellele vastavalt. Noh minu viga oli selles, et arvasin, et vôin soome keele piirkonnas vabalt väljendada oma môtteid, kuna keegi siin nagunii aru ei saa, ja need kes saavadki on tundmatud. Aga pilt on enam kui tuhat sôna ja selles ma alt läksingi.

Noh pole viga, eks eksimustest ôpime. Edasi sel teemal. Eile helistas üks hea tuttav ja palus oma blogi, mida oli kasutanud ligi kaks aastat tagasi hävitada. Oli natuke kahju saata igavikku midagi, mille loomisel olen ise kaasa aidanud. Liigne kartus ei ole minu arust ka ôigustatud. Aga noh, kôigil ei ole vajadust kasutada päevikut enda maha maandamiseks. Kuna minul ta selline oma moodi on. Blogi on kujunenud mulle mingil moel virtuaal kuulajaks, mis mônel juhul on andnud ka tagasisidet ja seega mind tôeliselt aidanud. Rääkimata sellest, et selle abil olen olnud informeeritud kasvôi sellega, kus viibivad mu kallid Eestis ja kuidas neil läheb.