Nostalgia

Täna on eriti vaikne päev, külastajaid vähe ja pôhikohaga töötajad ära. Seega kui kass ära, siis hiired peavad pidu. Noh sain siin kassas olla ja rahulikult nettis surfata. Keski on kirjutanud kuskil, et kôige meelsamini me vaatame neid pilte, kus ka ise peal oleme, pole mina selles osas mingi erand. Läksin siis vaatama oma reisipilte ja samas tuletasin meelde neid reise. Kuidagi nagu kôikse paremad muljed jäid mulle Samui reisist. Minu arust seal oli kôik paigas. Toa asukoht, imeilus aed, bassein otse uksest minnes, hommikusöögi restoraan mere rannas, meie oma rand, isegi see hüpper, supper raske jalgsmatk tapvas kuumuses on minu mälestustes nii meeldivaks läinud. Tôsi ma määletan, ma ei tahtnud kuidagi sealt ära tulla. Kaks nädalat oli väga lühike aeg nii meeldivas keskkonnas olekuks. Ja need mashaazid ja banaanipannkoogid. Ja ôhtudringid liival rannas. Ma tahaksin sinna minna veel kunagi tagasi.

Aga enne seda täna seitsme nädala pärast olen ma varsti maandumas Kuubasse. Ja sinna lähen ma üksi. Näib kuidas läheb. Tegin reisi arvesse vôttes ka ühe ostu. Oma digikale vettpidava katte. Kallis jutt, aga noh siis saab vôtta kaasa snorgeldamisele. Video oma oleks maksnud ligi kolmsada raha ja see tundus liiga kallina. Fotoka oma oli kolm korda odavam