Noh kui päris aus olla, siis esimene arglik sissekanne oli juba 22.12.2004, aga alates kuuendast jaanuarist 2005 algasid pidevamad sissekanded. Mulle endale on blogimisest olnud palju kasu, mu juba natuke roostesse läinud eestikeel on natuke paranenud, ei pea enam nii palju sõnaraamatut kasutama. Olen saanud palju tuge ja innustust uutelt tuttavatelt. See netiilmaruum on olnud koht, kuhu olen tulnud raskuste ja muredega ja need on kummaliselt vähenenud, mu rõõmusid on jaganud ka teised ja see on taas omalkombel mind rõõmustanud. Kui keegi minult küsiks, kas ma tahaksin kohata oma uusi sõpru, ma ei tea. Võib-olla. Kuskil suvepeol Eestis. Aga see on tuleviku asi.
Blogimine on aidanud tutvuda oma täiskasvanud pojaga täiesti uuel tasandil. Toonud lähemale tema mõtted ja tegemised. Tegelikult teda tahaks küll tihemini näha samas ruumis viibides. Aga noh eks noortel ole ju nii palju tegemist ja kogu aeg kiire. Mõnikord olen mõelnud , et peaks kopeerima kõik sissekanded kuhugi eraldi. Juhul kui netipaharet puhta töö teeb. Võib ju nii juhtuda, et kõik sissekanded kaovad tühjusesse.
Rakvere renessanss
6 tundi tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar