Kui ikka täitsa aus olla, siis praegune töö väsitab ikka hoopis teist moodi. Raskem on see, et peab ärkama nii pagana vara. Eluaegse kontorirotina olen harjunud magama suhteliselt kaua, rääkimata töötuna olemise aega. Nüüd tuleb karkudele ajada end juba enne kella kuut. Istuda saab peldikus ja lõunal, muu aja siblin kogu aeg ringi. Paha on see et omalmoel raskema töö eest saab palju vähem palka. Kontorirotina oleks saanud 3 - 4 sada eurot kuus rohkem. Hea on taas see, et kui kell kukub, siis poolt mõtetki ei ohverda tööle. Panin just sammulugeja käekoti, näib siis palju homme tuleb siblitud.
Kui olin toibunud eelmise reede vapustusest, siis praegused töökaaslased rääkisid, et on reaalsed võimalused saad tööd seal samas, tõsi mitte seda sama tööd tehes, aga vanadekodus. Muide meil on 35 osakonda ja asukaid nii tuhande ringis, teenindavat personali on 600 pluss paarsada asendajat ja sama palju õpilasi harjutamas.
Täna siis käis meie otsene pomo seal ja lepisime kokku, järgmisel reedel lähen proovima kuidas on pesija amet, sest vanade pesijatest olevat puudus. On üks anekdoot eestist - millal mees tunneb, et on jäänud vanaks ... siis kui kohtab saunanaisena oma klassiõe.
Mikkol on homme viimane tööpäev, ja täna seda oli juba tunda, selles suhtes on tulevik tume. Aga pühapäeval on Margusel sünnipäev, noormees saab 19 aastat vanaks.
Ma olen noor
22 tundi tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar