Üsna varsti pärast Mehikko reisi üllatas pakitsus suus. Muidugi proovisin kohe saada aega arsti juurde, aga samaks nädalaks ei saanud. Otsustasin minna kiirabisse. Seal tohter tegi pildi, aga kuna kahtlusaluseid hambaid oli kaks ja need olid kaetud püsiproteesiga, ei teinud ta midagi, kirjutas burana retsepti ja saatis koju. Arvas, et järsku läheb üle. Ei läinud. Nädala lõpus olin juba nii piinatud, et oleks olnud valmis seinu pidi ronima, nägu paistes, silmad punased ja nutused. Kui esmaspäeval lõpuks sain arsti juurde, olin valmis koguni kogu proteesi eemaldamisega, et aga sest hambast lahti saada.
Õnneks nii ei läinud, puuriti läbi proteesi auk, puhastati hamba juur ja pandi ajutine plomm, sinna jäi mu hambavalu, muidugi korona pärast sain lõpliku plommi alles sügise algul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar