Esmaspäev, 25. aprill 2005

Kaasaegne muinasjutt - "suveööunenägu"

See juhtus ennemuistsel aal - eiii see on see heeringalaul.
Elasid kord eit ja taat - noh see pidi olema kaasaegne.

Ütleme nii, tema ja temake 50 + jõudsid kord järeldusele, et alati ei viitsi. Noh leppisid siis kokku, et laupäev pärast sauna on kõige sobivam päev, mitte nagu selles anektoodis, kus eit kiljub juba hommikul "neljapäev, neljapäev, neljapäev" ja taat toriseb omaette "jälle krt neljapäev".
Noh on siis laupäev, selline mugav, ilma vapustusteta, saunas käidud ja kell juba ka palju, aga temake nagu ei viitsi. Teab küll, et peaks nagu viitsima, aga mis teha, ei viitsi. Noh vaatab siis telekat, äkki tema jääb magama ja kõik laheneb iseenesest. Noh viimased saated saavad ka otsa, ei aita muu kui kobida magama. Aga võta näpust, magamistoast ei kostagi "puuuhh, põõõssaaassss". Noh on temakesel süümepiinad, et andis teist oodata ja muidu ka narr lugu. Ronib siis nagu paha teinud kratt voodisse, ei nüüd keera selga ja on nagu natuke ootel. Natukese aja pärast ütleb siis tema "kuule, autogaraazi uks jäi lahti, kas sa viitsiksid minna ja panna see kinni". Temake on vapustatud, - autogaraaz, see peaks olema täitsa juhm, kes tahaks ära ajada nende 15 aastast fiatit, aga noh inimesi on mitmesuguseid, kellele meeldib ema, kellele tütar. Naerab siis temake pingelangusest minuti võrra, koobib voodist, leiab pimedas sussid, tõmbab hommikumantli ja köögist prillid ja paterdab trepist alla ja õue. Täitsa tõsi - garaazil ei ole tabalukku ees. Noh paneb siis uksed lukku, vahib nats pilvitut taevast, võbistab ennast külmast ja läheb taas sisse. Siis kui tuleb voodisse, kostab sealt tuttav "puuuhh, põõõssaaassss". Või see siis pidas vanamehe üleval, mõtleb temakene ja poeb teki alla.
Aga uni ei tule. Ei ühelt küljelt ega teiselt küljelt, ei selili ega kõhuli, ja teine muudkui norskab. Olles juba valmis järeleandma ja tekki padjaga teise tuppa kolima, katkeb rahulik norskamine jaa..... Pool tundi hiljem on magamistoa ainukesed hääled "puuuhh, põõõssaaassss natuke valjumalt ja vaiksemalt suussss, kalooooossssssss". Hommikul just enne ärkamsist näeb temake, et on mustika metsas, marjad suured ja kenad nagu kirsid ja tema just ütlemas "korjame nüüd hästi palju ja soolame sisse", teeb siis silmad lahti ja nähes teda voodi üle kummardumas küsib "mille krt pärast tuleb mustikaid soolata", saab siis aru, et unenägu ja tõelisus olid sassis ja selle hommiku head naerud on taas paigal.
Kes oskab öelda, miks on vaja mustikaid soolata ????? Aga noh muinasjuttudes ja unenägudes on kõik võimalik.

Kommentaare ei ole: