Neljapäev, 24. juuni 2021

Kui taas lootus tärkab...

 ...kaks vaktsiini saadud, piletid laevale broneeritud ja natuke tärkab lootust elu muutumisest normaalsemaks. E-kirja sügavustest otsisin üles kolm korda siirdatud Gruusia reisi viimatise arve ja seletuse uuenenud programmi kohta. Loodan tõesti, et nüüd viimaks saab see reis tõeks. Oma arust olen olnud eriti kohusetundlik käituja korona ajal. Kuigi see on vajanud hirmsasti närvi. Aidanud on 90 m kudumi tegemine. Momendil kuigi uus lõim on puudel valmis, ei ole alustanud uut kudumis sessiooni. 

Kahe aasta tagused hirmud on haihtunud õhku, või olen nendega harjunud. Ilmselt oli kõik enam haiglase  kujutlusvõime vemp, tingitud kuhjuvatest aastatest. Olen ju ka varem muretsenud selle üle, et aeg saab otsa. See õnnetu korona aeg oli aja röövel ka selles osas, et peatas paljude inimeste elu, noh paljudelt viis ka konkreetselt elu ja tervise, tänu taevale, et endale ja lähikondsetele külge ei hakanud. 

Muidugi, ega see kõik veel möödas ei ole, eelmiselgi aastal läksime suvele vastu mõttega, et nüüd on läbi, aga kahjuks tuli tagasi ja raskemana. Kuidas sel sügisel. Üsna tõenäoline on, et suvelõpu reisid tuleb tehtud, aga edasi. 

Täiesti lootusetu reisisõltlasena kui veel oli lootust kiirele vaktsineerimisele olin tellinud Keenia ringreisi novembrisse. Kas ka selle jõuab ära tehtud, enne kui mingi veel nakkavam korona tüvi hakkab maailmas levima. Enam ei ole miski nii kindel. 

Umbes paar aastat tagasi lugesin kakski raamatut kogu maailma hävitavast nakkushaigusest, kus paari kuuga suri ligi seitse miljardit inimest, järele jäi mõned siia, mõned sinna. Õnneks korona siiski nii hull siiani ei ole olnud.

Aastane "kiisu" harjunud inimestega, aga käib ka endale sööki jahtimas


Neljapäev, 17. juuni 2021

Tuludeklaratsioon....

 Kui sa oma elu ajal oled olnud mitmel pool ja käinud tööl, siis pensioni saad kah mitmest kohast, minu pension koosneb kolmest osast. Eesti oma, Soome töö pension ja Soome sotisaalpension, see on nendele, kelle töö pension on alla miinimum tulu. Selge on see, et kui saad tulu, pead maksma tulumaksu. Seadus näeb ette, et seal riigis, kelle resident oled. Kõik on pealt näha selge ja kui Eesti astus euroliittu tuli sealt makstav pension maksustusele Soomes, Eestis kinnipeetav tulumaks makstigi paaril esimesel aastal tagasi. Aga siis mitmed setmed aastad nii enam ei tehtudki. Nii juhtus, et samast õnnetust Eestist saadud paarist, kolmest tuhandest eurost aasta pensionist maksin nii Eestisse kui Soome. 

Süsteem käis nii, aprillis küsisin pensioni ametist paberi, kus kirjas, palju sain, esitasin selle Soome maksuametisse, sealt sain lõpliku maksudeklaratsiooni ja esitasin selle Eesti maksuametile, nemad tegid mingeid keerulisi arvutusi, maksid osa kinnipeetud tulumaksust tagasi. Tavaliselt käisin kohapeal maksuametis, aga eelmisel aastal kui sinna jõudsin, oli poole päeva pikkune järjekord ja loovutasin. Kogusin kogu mõistuse kokku ja hakkasin tegema internetis, sain hakkama. Täna kui tuli Soome maksuametist kiri, olin juba julgem ja läksin vaatama, kuidas saan hakkama. Kõik läks hästi, sain õiged numbrid õigetesse kohtadesse pandud ja üllatus, üllatus - ma saan kogu Eestisse makstud tulumaksu tagasi. Lõpuks ometi.

Teisipäev, 15. juuni 2021

Iga asja tegemiseks kulub just nii palju aega kui selleks on lubatud....

 Ma ei tea kui palju on minu suguseid, aga olen tähele pannud kui mõne asja tegemiseks on palju aega siis lükkub see ikka ja jälle edasi. Seevastu kui peab mõne asja tegema just homme siis see ka tehakse. Üks selline asi on sel aastal lilledel mulla vahetus. Mulla kotid on laua all, lilled ootavad vee klaasis ja üritavad elus püsida, aga mina ei tee midagi selles suunas. No igatahes nüüd on vaja see töö ära teha, kuna teise korruse köök võetakse jälle kasutusele ja ma ei saa enam asja edasi lükata. 

On mõned tööd, mida ma muidu kah lükkan edasi nii kaua kui võimalik, näiteks triikimine. Olen kuulnud, et nii mõnedki mu tuttavad, sugulased on selle hoopis ära jätnud, no ega mina aluspesu ka ei triigi, aga mehe särgid vajavad kindlasti raua alt läbi käimist.

Ok, nüüd kui avameelselt olen tunnistanud oma laiskust, võtan end turjast kinni ja teen töö ära.

Esmaspäev, 14. juuni 2021

Pisitasa kolime...

 ... teate, see samas majas üles/alla kolimine ei olegi nii mõnus. Kuigi peaks olema juba kogemust. See nädal on veel aega, pühapäeval saabub kraamikoorem Helsingist. Selleks ajaks tuleb kõik korda teha, et noortel oleks tore sisse kolida. Me veel ei tea kui kauaks, aga minu arust nad võiksid natuke kauemaks kah jääda. Me jõuame veel treppidest kõndida. 

Tasapisi toimides jõuab paremini asju läbi mõelda, paigutada kõik nii, et järgmistel päevadel kah mäletab, kus mis on. Muidugi aastad ja korona kodus oldud aeg on jõudu palju vähemaks viinud. Tood korvi täie üles, paigutad ära ja istud arvuti taha  - puhkama. 

Oma esimesest töökohast mäletan meest, kes iga trepi kõndides jäi vaatama õue, arutasime, mida ta seal näeb, nüüd tean, ta puhkas. Seal oli ka teine, kes kui tuli tööle, avas kalendri, vaatas mis tähtpäev on ja kõndis üle tee Vilniuse poodi, seal müüdi lahtist veini ja mahla suurtest anumatest. Võttis siis klaasi veini tähtpäeva auks. 

Ma peaks tegelikult kah õue minema rohima, vahepeal tuli vihma ja umbrohi taas vohab. Aga nagu ei viitsi. Mees saab homme teise vaktsiini, mina nädala pärast. Eile käisime valimas, mul ei olnud valmis vaadatud, keda valida, mõtlesin kohapeal nimesid lugeda. Lõpuks mõtlesin, et annan hääle tuttavale sotsiaaldemokradile, sugulase sugulane ikkagi. Selline lugu siis.

Pühapäev, 13. juuni 2021

Kodu, ehk kasvukeskkonna mõju lapsele...

Ma tean, et see teema kütab üles kirgi, aga kui nüüd üritaks asjast rahulikult mõtiskleda. Meie vanematena üsna tihti ei mõtle sellele, kuidas meie teod ja mõtted mõjutavad meile kõige kallimate - meie laste tulevast elu. Ega sadagi aastat tagasi ei olnud valiku võimalusi, sinna keskkonda, kuhu sattusid sündima, selliseks kasvasid.  Lisaks sõjad ja muu selline. Mina sündisin eelmise sajandi keskel ja minu kasvatajaks oli ema ja tema pere, eelkõige vanaema ja ema noorim vend. Ema oli ingerisoomlaste järeltulija, seega kodus rääkisime soome keelt. Lastega õues rääkisin eesti keelt. Seega kahekeelsus juba sünnist saati. Isa rollis oli siis ema vend, kes oma pruute pani alati proovile, esitades mind oma lapsena. Selline harmooniline elu kestis kuni ema läks mehele ja onu võttis naise. Mina olin siis kuue aastane. 

Kuskilt olen lugenud, et lapse arengus on just esimesed eluaastad eriti tähtsad, no selles valguses läks mul hästi. Võõrasisa tulek minu väikesesse ja harmoonilisse peresse oli esimene kõigutav mõjuvõim. Kui vanaema meel haigestus, see oli teine. Et onu võttis naise, see mind eriti ei kõigutanud. Meie pered käisid tihedasti läbi ja onu laste sünnid olid minule nagu õed/vennad. 

Esimene tõsisem juhtum oli siis kui 19 aastaselt olin onu perega sellases Leningradis ja läksime pildistama, onu nimelt ütles, et ta tahab teha oma perest pilti, st. tema, tema naine ja nende lapsed, mina sinna ei mahtunud. 

Oma võõrasisa ei ole ma nagu kunagi lähedaseks pidanud. Minule oli ta alati võõras onu. Lapsepõlves saime hästi läbi, teisme eas hakkasin tasapisi teda koguni vihkama. Omamoodi tema nagu võttis minult ära minu ema, kuna mulle tundus alati, et ema hoidis tema poole. Täiskasvanuna suhtusin asjasse rahulikult, aga ega meie suhted minu poolt kunagi ei soojenenud. Oskasin kuidagi olla neutraalne ja pidasin oma arvamuse oma teada. 

Kui palju minu suhtumine võõras-isasse mõjutas minu lapsi, ei oska arvata, tema küll suhtus minu poistesse väga hästi. 

Kuna lapsepõlves elasime maal jäi minusse igatsus oma maja järgi minusse elama. 18 aastasesi kuni 40 aastaseni elasin Tallinnas kuid kui pärast seda kolisin Soome ja oma majja, oli lõpuks tunne, et olen tulnud koju. Tõsi, meil on kõik linnakorteri mugavused, elekter, vesi tuleb, vesi läheb, tuba on soe ilma kütmata, pärast remonti ka põrandaküte. Lisaks oma aed, õunapuud, põõsad oma õu ja saun, selle kõrval veel minu "käsitöötuba". 

Seega on minul läinud eriti hästi, tänu sellele, et vanemad tegid oma otsused, mis minu elu algul mind kõige rohkem mõjutasid. Tänud neile pilve piirile.

Kolmapäev, 9. juuni 2021

Minu köök...

 ... kui köök on sinu vajadustele mõeldes organiseeritud ja ehitatud, on ka hea valmistada toitu. Eestis elades olid köögid sisseehitatud ja muuta tegelikult ei saanud palju. Siiski oli üks asi, mis ilmselt erines minu tuttavate köökidest, nimelt minul oli mõlemas korteris, nii Välja tn ühetoalises kui ka Õismäe kolmetoalises, mõlemas köögis, tugitool. Nimelt olen mina inimene, kes tunneb end hästi köögis, mitte elutoas.  

Siin Soomes, kus elame oma majas, on muidugi hoopis teised tingimused. Õnneks on minul ka selline mõnus mees, kes on võtnud arvesse minu arvamust ja ehitanud köögid selliseks, mis minule meeldisid. Esimese köögimööbli ta koguni ise ehitas, hiljem kui resursid suuremad tellisime mööbli juba mujalt ja meile jäi monteerimise rõõm. Tasapisi on muidugi ka köögi masinad muutunud. Ahjud ja muud ehitatud mööblisse. 

Nüüd kui kolin alt korruselt üles, oli vaja ka kasutamata tehnika üle vaadata. Omal ajal kui vahetasin välja kahe osalise kraanikausi, otsisin kaua meeldivat ja valisin lõpuks välja ühe, millel oli ka ilus nimi - Caribien

Siin see mu kaunitar on