Tonnikala porjopiirakka

*🐟* Tonnikala-purjopiirakka *🐟*

Pohja
1 dl vehnäjauhoja
1 dl hiivaleipäjauhoja
(tai 2 dl vehnäjauhoja)
1 dl perunamuusijauhetta
1 tl leivinjauhetta
100 g voita tai margariinia
n. 1 dl kylmää vettä
30-50 g juustoraastetta
* Sekoita keskenään jauhot, perunasosejauhe ja leivinjauhe. Nypi joukkoon kylmä rasva. Lisää vesi ja juustoraaste. Sekoita käsin tasaiseksi taikinaksi.
* Taputtele taikina jauhojen avulla piirakkavuoan (halkaisija 26 cm) pohjalle ja reunoille. Nosta pohja kylmään jähmettymään.
Täyte
Pala purjoa (leikattuna semmoinen 4-5 dl)
2 tlk tonnikalaa paloina öljyssä
3 kananmunaa
2,5 dl maustettua ruokakermaa
0,5 dl maitoa
Mausteita (pippuri, valkosipuli, paprika)
100 g juustoraastetta + päälle jonkin verran
*Leikkaa puhdistettu purjo renkaiksi. Valuta öljyt tonnikalasta. Sekoita keskenään.
*Lisää joukkoon kerma, huuhtele maidolla tölkki, riko kananmunat sekaan ja sekoita mausteet mukaan.
*Sekoita juustoraaste mukaan ja sekoita kaikki sekaisin.
*Kaada piirakkapohjan päälle, lisää vähän juustoraastetta pinnalle.
*Paista 200c 20min ja 225c n. 10min kunnes piirakka on saanut väriä.
*Anna jäähtyä vartin verran ja nauti. Kylmänä vielä parempaa

Lähetetty iPadista

Mõista, mõista mis see on?

Plaanisin juba kaua selle ostmist, aga kui ikka tuli konkreetne vajadus see soetada, siis siin ta siis on. Muide täidab oma ülesande täielikult.

Taastusravi

...meil siin nimetatakse - KELA:n kustantama kuntoutus. Ma ikka arvasin, et seda tehakse suurte operatsioonide või nii järel, aga ei, ka nii tavaline haigus nagu diabetes õigustab seda saama. Mõte küpses aastaid tagasi kui olin kuulnud inimeste jutte sellest. Ok, jaanuaris sain end nii kaugele, et arsti vastuvõtul tegin suu lahti ja küsisin, et kas saaksin saatekirja sellisele. 

Arsti juures käimine on selles eas juba nagu poes käik. Sul on sidekriipsuga märgitud kõik need asjad, mida tahaksid küsida või mida kurta oma tervise kohta. No tohter oli vahva, kirjutas ka mulle sidekriipsuga iga käsitletud asia kohta, mida teha või kuidas lahendada.  

Üsna varsti saingi teada, et saan sellise. Olin valinud kohaks Kuusamo, ligi kümme aastat tagasi olin seal käinud kui tegime selle suure Soome ringreisi, kus sõitsime ida piirile, sealt põhja, põikasime Norras ja Soome lääne rannikut pidi tagasi. See oli siis 10 päeva ja 4000 km. Sel korral pidin minema ühiskondliku transpordiga. Kuusamosse pääseg kahte moodi, üks on kallis ja kiire, teine taskukohane ja maru palju aega võttev. Mõtlesin nii ja naa, aga Helsingi kaudu tundus narr minna. Seega rongiga Oulusse ja edasi bussiga Kuusamosse. Kohapeal selgus, et tuleb võtta veel takso, veel 20 euri lisaks. Kuna loengud algasid hommikul, oli vaja lisaks veel ühte ööd oma raha eest. Konkreetne koht oli siis siin

See taastusravi või koolitus oli mõeldud nii, et kohapeal olime kolm päeva ja sellele järgneb 12 nädalat loenguid ja muud sellist zoomi vahendusel. Mind ennast raputas see üsna ärkvele. Olen taas saanud end kepikõnnile, muidu ka on selline mõnusam enesetunne.

Plaane võib ju teha...

 Selle aasta suveks olid mul nii toredad plaanid, aga... Ainus mis läks peaaegu hästi, oli Ellega Riias käik. Järgmine päev oli saun ja mul õnnestus saunast tulles lüia oma varba luu sohva serva pihta katki. Sellele järgnes haiglas käik ja järgnev planeeritud reis lendas vastu taevast, ega reisile ei lähe ühte jalga liibates. Nelja nädalaga paranes ära, aga kuidagi need olid need selle suve parimad neli nädalat. Kogu suve jooksul käisin vaid korra Pärnu rannas. Oma kodu järve äärde ei jõudnudki. Seevastu nüüd sügisel olen täisesti usinasti käinud ujulas. 

Augustikuu Iirimaa reis läks õnneks korda. Oli huvitav, taas tuli klõpsutatud ligi tuhat pilti. Veel pole tulnud vaimu peale piltidest raamatu tegemiseks. 

 Septembris oli KELA järjestatud taastusravi kaugel Kuusamos. Talvel kui seda taotlesin, et osanud arvate, et sinna minek nii vaevaline on. Teemaks oli diabetes. See on mul kenasti kontrolli all, aga arvasin, et oleks hea tutvuda kaasaegsete meetoditega ja äkki on midagi uut. Meid oli 10 inimest. Loengud ja kõik seal oli tore ja kasu oli kah. Ma sain taas end turjast kinni ja kepikõnnid alustatud. Uut oli kah, rohtude osas. Aga koju tulles lugesin lehest, et see uus ja efektiivne rohi on kogu Soomest lõppenud, kuna muu hulgas see efektiivselt langetab ka kaalu. See selleks. 

Paar nädalt tagasi pidasime peremehe 75 juubelit. Noorim poegadest organiseeris ja kamba peale maksid arved ja kingid. Tublid. 

Momendil on kõik mõtted eeloleval Egiptuse ringreisil.

Peaaegu aastane paus....

 Sa teed midagi, ükskõik mida ja siis tuleb midagi ette ja jääb vahele kord, teine, kolmas. Järsku enam ei olegi nii tähtis, migagi muud on tähtsam ja nii jääbki asi pooleli. Käsitöö inimesed teavad. Kui palju pooleli sokke, kampsuneid ja õmmelusi on jäänud pooleli ja unustuse hõlma vajunud. Aegajalt ujuvad nähtavale, aga...

Vat nii juhtus ka minu blogimisega. Pealegi oli mul eelmisel aastal pea täis leitud õest ja muust sellisest. Ikkagi 50 aastat võtsin hoogu temaga kohtuda ja lõpuks leidsin julgust nii ka teha. Loomulikult oleme me väga erinevad, olid meil ju erinevad emad. Temal eestlane, minul soomlane. Tema kasvas armastava isaga, minul oli võõrasisa, minu jaoks "võõras inimene". 

Mu õde ei taha et ma temast kirjutaksin, seega ma seda ei tee. Me oleme kohtunud, peame kirjavahetust. Mina muidugi sooviksin lähedasemat suhet, aga olen rahul sellega mis on. On mul ju sõbrantsid, kellega jagan oma elu ja armastust. 

Aga nüüd siis eelmisest aastast. Reisid. Käisime sellel 2 aastat edasi lükatud Gruusia ringreisil.  Äretult huvitav ja kohutavalt raske, puht füüsiliselt, kõik need kirikud, kloostrid, lossid ja kõik kuskil

mäenõlval. Aga 2 aastat "püsige kodus" sõna otseses mõttes, olid viinud jõu ja võhma. Siiski hakkama saime. Mina natuke paremini kui kaasa, aga ellu jäime. Mõned kuud hiljem käisime Keenia ringreisil. Kolm ööd Masai Maras, 2 ööd Ambosellis ja 1öö Lääne Tsavos + 5 ööd Mombasas heas mere äärses hotellis. Just minu unistus, ringreis ja puhkus. 

Aastavahetuse olime kodus, jõulude paiku käis ka vanem poeg külas. Tundus, et nii palju ei paugutatud kai varem. Jaanuaris käisin sõbrantsiga Kanaridel. Puhkus oli kena, aga kaasa tõin, üllatus, üllatus, korona ja loomulikult jagasin kodus oleva kaasaga. Õnneks kummalgi oli 3 vaktsineerimist ja põdesime kergelt. 

Selle aasta poole sees elasime Ukraina sõja varjus, siiski midagi positiivset, käisime Tallinnas ja saime mu keskmisele pojale hambad taas suhu. Koguni peaaegu paar kuud läks. Pärnus sai kah kord käidud ja kasti peenrad korda tehtud. Nüüd peaks taas minema, ilmselt rohi taas lokkab. Eestis olles sai peetud tihedamalt sided sealsete sugulaste, sõpradega. 

Eks ma kirjutan edaspidi natuke rohkem oma eelmiste aasta reisidest, aga on ka ootamas midagi selleks aastaks. Jaanipäevaks läheme Ellega Ruhnu saarele ja augustis natuke kaugemale Iirimaale.

Kui taas lootus tärkab...

 ...kaks vaktsiini saadud, piletid laevale broneeritud ja natuke tärkab lootust elu muutumisest normaalsemaks. E-kirja sügavustest otsisin üles kolm korda siirdatud Gruusia reisi viimatise arve ja seletuse uuenenud programmi kohta. Loodan tõesti, et nüüd viimaks saab see reis tõeks. Oma arust olen olnud eriti kohusetundlik käituja korona ajal. Kuigi see on vajanud hirmsasti närvi. Aidanud on 90 m kudumi tegemine. Momendil kuigi uus lõim on puudel valmis, ei ole alustanud uut kudumis sessiooni. 

Kahe aasta tagused hirmud on haihtunud õhku, või olen nendega harjunud. Ilmselt oli kõik enam haiglase  kujutlusvõime vemp, tingitud kuhjuvatest aastatest. Olen ju ka varem muretsenud selle üle, et aeg saab otsa. See õnnetu korona aeg oli aja röövel ka selles osas, et peatas paljude inimeste elu, noh paljudelt viis ka konkreetselt elu ja tervise, tänu taevale, et endale ja lähikondsetele külge ei hakanud. 

Muidugi, ega see kõik veel möödas ei ole, eelmiselgi aastal läksime suvele vastu mõttega, et nüüd on läbi, aga kahjuks tuli tagasi ja raskemana. Kuidas sel sügisel. Üsna tõenäoline on, et suvelõpu reisid tuleb tehtud, aga edasi. 

Täiesti lootusetu reisisõltlasena kui veel oli lootust kiirele vaktsineerimisele olin tellinud Keenia ringreisi novembrisse. Kas ka selle jõuab ära tehtud, enne kui mingi veel nakkavam korona tüvi hakkab maailmas levima. Enam ei ole miski nii kindel. 

Umbes paar aastat tagasi lugesin kakski raamatut kogu maailma hävitavast nakkushaigusest, kus paari kuuga suri ligi seitse miljardit inimest, järele jäi mõned siia, mõned sinna. Õnneks korona siiski nii hull siiani ei ole olnud.

Aastane "kiisu" harjunud inimestega, aga käib ka endale sööki jahtimas