tag:blogger.com,1999:blog-87591542024-03-16T03:10:24.321+02:00Elviina`s blogKõik läheb mööda.Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.comBlogger2535125tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-23198294664414898392023-07-29T17:55:00.002+03:002023-07-29T17:55:51.467+03:00Urmase sünnipäev...<p>Mõelda juba 48 aastat. Mäletan, et siis oli maru äikesetorm kogu öö ja hommikul sündis poiss. Umbes kuu aega enne kui oleks pidanud. Noh ma olin selles suhtes halb ema, et kõik kolm sündisid enne aega ja piima mul ka ei jätkunud. Nüüd juba vanemad vennad lähenevad viitkümment ja noorimgi saab kuu aja pärast 37. </p><p>Ma siis eile tegin tordi ja kutsusin päeva sangari tordile, istusime ja lobisesime. Meil siin on kogu päeva enamvähem sadanud, ega seal väljas midagi polekski saanud teha. </p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5Og-6swbkCvRSIW1mhX5bya2pDhdp0t7T80P6w5Lk-WrOuvuUfnlyV78zhV6iwoeA8hRYrhvv5joXCgC6i0TxKwqdxscZ5olLq23k0hVV4S6ebeJ1GrxqgbhqG0M7HwTO5nwAtLi2y55hNSQ6QKo_3TIICSU1NWEHzMMK3ki5AYFEuaVMwE_d8A/s2048/IMG_0909.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5Og-6swbkCvRSIW1mhX5bya2pDhdp0t7T80P6w5Lk-WrOuvuUfnlyV78zhV6iwoeA8hRYrhvv5joXCgC6i0TxKwqdxscZ5olLq23k0hVV4S6ebeJ1GrxqgbhqG0M7HwTO5nwAtLi2y55hNSQ6QKo_3TIICSU1NWEHzMMK3ki5AYFEuaVMwE_d8A/w400-h300/IMG_0909.jpeg" width="400" /></a></div><br /> <br /><p></p>Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-91519825382324934642023-07-18T23:48:00.001+03:002023-07-18T23:48:42.983+03:00Minu tööd kangastelgedel...<p>Algul tegin kaltsuvaippasid, aga kui 2019 sain hirmsa koguse linast lõnga, hakkasin proovima kätt peenemate kudumitega, küll köögirätikuid, saunalinasid ja viimane oli eelmise aasta kevadel kui sai üles lõim kardinate tegemiseks. 30 meetrit. See tuli välja oli paras raske projekt, esiteks oli vaja jälgida mustrit, nii et jutukate kuulamisest ei võinud mõeldagi. Edenes kah maru aeglaselt. Kuskil aasta tagasi oli valmis kümmekond meetrit ja siis sai innustus otsa. Oli kõiksugu muud huvitavat teha. </p><p>Nüüd nädal tagasi võtsin end kokku ja läksin jätkama. Nii ma siis iga päev natuke teen, näib kas saab jõuludeks valmis. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFjobKyY67kYu-mOKJTHP9Ehsul6njWP1PqimVcgryFv8Ch2xTc6YD3CkolCDM216DbLhoUWLqAzv2bsKHKf9WAQLwIJWTN1Zjez_Thchcn7ssmoPlVMIra8ZBB20z6ojG7HbKcJ_sj2ltk2YgiUfQhST-MEIw1yUmML1ggVPOMi4_F5aPRT1rxw/s2048/IMG_8325.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1536" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFjobKyY67kYu-mOKJTHP9Ehsul6njWP1PqimVcgryFv8Ch2xTc6YD3CkolCDM216DbLhoUWLqAzv2bsKHKf9WAQLwIJWTN1Zjez_Thchcn7ssmoPlVMIra8ZBB20z6ojG7HbKcJ_sj2ltk2YgiUfQhST-MEIw1yUmML1ggVPOMi4_F5aPRT1rxw/w300-h400/IMG_8325.jpeg" width="300" /></a></div><br /> <br /><p></p>Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-1709783623010396532023-07-17T23:26:00.002+03:002023-07-17T23:26:32.081+03:00Jaapan<p> Ma ei saa öelda, et ma vähe oleks reisinud, aga varem ei tulnud mulle pähegi, et läheks Jaapanisse. See maa tundus mulle nii võõras ja kauge ja üldsegi mitte kutsuv. Mida ma üldse Jaapanist teadsin, muidugi suure sõja lõpus need pommid, harakirid ja samuraid, et neid on palju ja teevad väga palju tööd. Õitsevad kirsiaiad, kummalised filmid ja et neile meeldivad Muumid. Kõik. </p><p>Kui siis talvel vanem poeg helistas ja küsis, kas olin Jaapanis käinud, vastasin ei - on kaugel ja kallis. Noh jah Austraalia on veel kaugemal ja topelt kallim, aga see oli Austraalia - noorusaja täitumatu unistus. Loomulikult vastasin jaatavalt kui mind kutsuti kaasa, tema ja ta pojaga kevadvaheajal. </p><p>Laenasin raamatukogust reisikirjeldusi, ostsin isegi paar tükki ja mingi õrna teadmise sain. Loomulikult netist niipalju kui jaksasin lugeda. </p><p>Meie reis kestis nädala, ei mingeid reisibüroosid, ise broneerisime hotellid ja panime paikka enamvähem plaani. Tagantjärele mõeldes oleks pidanud rohkem uurima ja täpsemalt lugema. Siiski suured tänud mu vahvale pojale, ta sai meie juhtimisega paigst teise suurepäraselt hakkama, Google mapsi abiga. </p><p>Omal käiel ei ole ma peaaegu kunagi ringreisidel olnud, ja see kohvritega opereerimine raudtee jaamades oli raske puht füüsiliselt. Hakkama saime. </p><p>Alustasime Tokiost, käisime Osakas ja Kiotos ning tagasi tulime taas Tokiost. Kuna reis oli pojapoja soovil, siis kuulus sinna külastused Tokio Disnylandis ja Osaka Universial Studios, teel läksime läbi Fuji </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.blogger.com/video.g?token=AD6v5dxTRa8stHu32nCuQKirtUFYx95MtYehdQW2Wwr76pnJckQKCe22DXSIO9sBlVjdgM_Bw5dfm_9k94c' class='b-hbp-video b-uploaded' frameborder='0'></iframe></div><br />mäest, otseselt mäge nägime ainult kaugelt, sest kuigi saime viienda laagrini bussiga kohale sõita, siis seal oli udune ja külm. Peaaegu nagu pilve sees. <p></p><p>Osakas oli esimesel päeval vihmane ja otsustasime käia Toyota automuuseumis Nagoias. No oli seal aga autosid. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghrvjJ64KeuOtLBQAFcbhChEK3Fpg4j8995OpcQzseUGAeGaE_zKUiuzxT5oJQA3W4CoC71ALRiUwzoHFz1i5QtSFVL9II8uuiwCHwCMgC5q4Rm5hQH0sCDDdCJBgwBpSPcSxKSQn47VCvYrueLAVlVP-10Zid5hhOxcBI8NnOTOwljGPP6vzWMQ/s2048/IMG_0522.JPEG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghrvjJ64KeuOtLBQAFcbhChEK3Fpg4j8995OpcQzseUGAeGaE_zKUiuzxT5oJQA3W4CoC71ALRiUwzoHFz1i5QtSFVL9II8uuiwCHwCMgC5q4Rm5hQH0sCDDdCJBgwBpSPcSxKSQn47VCvYrueLAVlVP-10Zid5hhOxcBI8NnOTOwljGPP6vzWMQ/w400-h300/IMG_0522.JPEG" width="400" /></a></div><br /><p></p><p>Kiotos pühendasime templite külastusele ja hotelliks valisime kah rahvusliku Ryokan tüüpi majutuse, tatamide ja muu sellisega. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqZbaEW8fA0cTR3AE94ojzp6y3M1pAG6qE536HTrTD-AFdMS-r56hcBlKnBzi95YE1-ddG6uIcEarScVnUHUSCVU5W6QWNjC_jwqWPOZ75vzRveCMrgmIwzDgT4p8w4YFeyH2J76HKMOimdd2gp1euB_PExkd6Plc2ygNFVOiRg8uOHJxOqWXmXQ/s2048/IMG_0707.JPEG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1536" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqZbaEW8fA0cTR3AE94ojzp6y3M1pAG6qE536HTrTD-AFdMS-r56hcBlKnBzi95YE1-ddG6uIcEarScVnUHUSCVU5W6QWNjC_jwqWPOZ75vzRveCMrgmIwzDgT4p8w4YFeyH2J76HKMOimdd2gp1euB_PExkd6Plc2ygNFVOiRg8uOHJxOqWXmXQ/w300-h400/IMG_0707.JPEG" width="300" /></a></div><p></p><p>Kui siis Jaapanist tagasi, oli hirmus tahtmine tagasi minna ja veeta seal vähemalt paar nädalat ja reisibürooga. Nüüd ei teagi, Jaapan on ikka maru kaugel ja eks ta ka hirmus kallis koht on. <br /></p>Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-42320289649001270022023-07-16T14:41:00.000+03:002023-07-16T14:41:16.880+03:00Kus on Elviina...<p> Keegi mingil ajal küsis nii. See on nii kurbnaljakas asi. Teed midagi, siis tuleb paus ja nagu ei saagi enam rajale. Mida rohkem aega kulub, seda raskem on uuesti alustada. Ei ole nii. et pole millestki kirjutada vaid nagu on mingi kummaline takistus. Kui sellest üle saab, siis jälle läheb nagu iseenesest edasi või ma vähemalt usun nii.</p><p>Milline on siis olnud minu see aasta. Mõned korrad käinu Eestis, märtsis käisime sõbrantsiga Kanaaridel, Tenerifel. Minu kogemuste järgi oli viimane kõige talutavam, isegi merevesi oli täiesti ujutav, aga meie hotell, kahe toaline apartement oli priima. Eriti nautisin baseini, kus oli soojendatud vesi ja kerge trenn iga päev kell 12:00. Olen alati olnud kriitiline soomlaste soositud Kanaaride osas, aga sinna läheksin teine kordki. </p><p>Oli selle aasta sees tõeline üllatuski. Vanim poeg tegi kuskil veebruaris ettepaneku minna tema ja ta pojaga nädalaks Jaapanisse. Me läksime omal käel, mis oli füüsiliselt raske, aga eriti huvitav ja aeg, mille sain veeta poja ja pojapojaga eriti väärtuslik. Muidugi vaatasin "Kaks kanget Jaapanis" kõik sarjad, osad enne, osad pärast ja võrdlesin neid meie koetuga. Nädal nii võõra ja omapärase maa kohta on piisake meres, aga Jaapan on tõesti kaugel, eriti nüüd kui tuleb lennata kas üle põhjanaba või Türgi ja lõuna kaudu. Meil oli 14 tundi ja otselend. Üle elasin ja kõik need siirdumised raudteedel ja hotellide vahetused. Nii palju kergem on valmisreisid, kus kõik on valmis mõeldud ja sa ainult järgid. Võtad kohvrikese hotelle ees. </p><p>Olles uurinud erinevaid reisi pakkujaid tulin järeldusele, et kui ma veel kord sinna plaaniksin minna, siis Albion reisidega. Aga kas mul jätkuks jõudu, seegi kord toimisin vast pelga adrenaliin jõul. Või ma ei tea. </p><p>Ei julge lubada, et ma nüüd olengi tagasi, aga vaatame. </p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjfWynzB_Ep2qEqNSdBSHdrUiy2aWjB927D_hnS-g3whH6iJc-Dlbiy22YMRZKNBvfhjOm9Til6Y2vLHX2iRk2qBU63D0oQd5lFwfDo5KcDsn7O-U9pxoieZql-dZIyvwvBUJKadwmk9NNXQ-8SoEqUN3H7ldYxs6gLZnt8N81U7UFNv33LXlD3A/s2048/IMG_0811.JPEG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjfWynzB_Ep2qEqNSdBSHdrUiy2aWjB927D_hnS-g3whH6iJc-Dlbiy22YMRZKNBvfhjOm9Til6Y2vLHX2iRk2qBU63D0oQd5lFwfDo5KcDsn7O-U9pxoieZql-dZIyvwvBUJKadwmk9NNXQ-8SoEqUN3H7ldYxs6gLZnt8N81U7UFNv33LXlD3A/w400-h300/IMG_0811.JPEG" width="400" /></a></div><br /><br /><p></p>Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-24262192992370188242023-02-09T14:55:00.000+02:002023-02-09T14:56:05.017+02:00Tonnikala porjopiirakka*🐟* Tonnikala-purjopiirakka *🐟*
<br>
<br>Pohja
<br>1 dl vehnäjauhoja
<br>1 dl hiivaleipäjauhoja
<br>(tai 2 dl vehnäjauhoja)
<br>1 dl perunamuusijauhetta
<br>1 tl leivinjauhetta
<br>100 g voita tai margariinia
<br>n. 1 dl kylmää vettä
<br>30-50 g juustoraastetta
<br>* Sekoita keskenään jauhot, perunasosejauhe ja leivinjauhe. Nypi joukkoon kylmä rasva. Lisää vesi ja juustoraaste. Sekoita käsin tasaiseksi taikinaksi.
<br>* Taputtele taikina jauhojen avulla piirakkavuoan (halkaisija 26 cm) pohjalle ja reunoille. Nosta pohja kylmään jähmettymään.
<br>Täyte
<br>Pala purjoa (leikattuna semmoinen 4-5 dl)
<br>2 tlk tonnikalaa paloina öljyssä
<br>3 kananmunaa
<br>2,5 dl maustettua ruokakermaa
<br>0,5 dl maitoa
<br>Mausteita (pippuri, valkosipuli, paprika)
<br>100 g juustoraastetta + päälle jonkin verran
<br>*Leikkaa puhdistettu purjo renkaiksi. Valuta öljyt tonnikalasta. Sekoita keskenään.
<br>*Lisää joukkoon kerma, huuhtele maidolla tölkki, riko kananmunat sekaan ja sekoita mausteet mukaan.
<br>*Sekoita juustoraaste mukaan ja sekoita kaikki sekaisin.
<br>*Kaada piirakkapohjan päälle, lisää vähän juustoraastetta pinnalle.
<br>*Paista 200c 20min ja 225c n. 10min kunnes piirakka on saanut väriä.
<br>*Anna jäähtyä vartin verran ja nauti. Kylmänä vielä parempaa
<br>
<br>Lähetetty iPadistaElviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-80833838231798646392022-11-14T13:19:00.000+02:002022-11-14T14:58:42.500+02:00Mõista, mõista mis see on?<p class="mobile-photo"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhTQKH8sA5EiBR1wUHgNnqgMfOBJE1VDOXHaLy-gqvHG6i71bixwpAipUBrfkVHPbSqj6rZtYJwFYlCN97jMV_81XsmxxO6UNFPrafeGnen5nko9WW8OKqknXoY727l_XBuilAGukoQ8p1w1pFOMYmfZb2jlEkdCGGClP4qGciTezlbzKAt6ZA"><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhTQKH8sA5EiBR1wUHgNnqgMfOBJE1VDOXHaLy-gqvHG6i71bixwpAipUBrfkVHPbSqj6rZtYJwFYlCN97jMV_81XsmxxO6UNFPrafeGnen5nko9WW8OKqknXoY727l_XBuilAGukoQ8p1w1pFOMYmfZb2jlEkdCGGClP4qGciTezlbzKAt6ZA=s320" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_7165855395163680802" /></a></p>Plaanisin juba kaua selle ostmist, aga kui ikka tuli konkreetne vajadus see soetada, siis siin ta siis on. Muide täidab oma ülesande täielikult.Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-41469456317037171112022-11-08T21:43:00.001+02:002022-11-08T21:43:33.940+02:00Taastusravi<p>...meil siin nimetatakse - KELA:n kustantama kuntoutus. Ma ikka arvasin, et seda tehakse suurte operatsioonide või nii järel, aga ei, ka nii tavaline haigus nagu diabetes õigustab seda saama. Mõte küpses aastaid tagasi kui olin kuulnud inimeste jutte sellest. Ok, jaanuaris sain end nii kaugele, et arsti vastuvõtul tegin suu lahti ja küsisin, et kas saaksin saatekirja sellisele. </p><p>Arsti juures käimine on selles eas juba nagu poes käik. Sul on sidekriipsuga märgitud kõik need asjad, mida tahaksid küsida või mida kurta oma tervise kohta. No tohter oli vahva, kirjutas ka mulle sidekriipsuga iga käsitletud asia kohta, mida teha või kuidas lahendada. </p><p>Üsna varsti saingi teada, et saan sellise. Olin valinud kohaks Kuusamo, ligi kümme aastat tagasi olin seal käinud kui tegime selle suure Soome ringreisi, kus sõitsime ida piirile, sealt põhja, põikasime Norras ja Soome lääne rannikut pidi tagasi. See oli siis 10 päeva ja 4000 km. Sel korral pidin minema ühiskondliku transpordiga. Kuusamosse pääseg kahte moodi, üks on kallis ja kiire, teine taskukohane ja maru palju aega võttev. Mõtlesin nii ja naa, aga Helsingi kaudu tundus narr minna. Seega rongiga Oulusse ja edasi bussiga Kuusamosse. Kohapeal selgus, et tuleb võtta veel takso, veel 20 euri lisaks. Kuna loengud algasid hommikul, oli vaja lisaks veel ühte ööd oma raha eest. Konkreetne koht oli siis <a href="https://www.holidayclubresorts.com/fi/kohteet/kuusamon-tropiikki/" target="_blank">siin</a><span dir="ltr" role="presentation" style="font-family: sans-serif; font-size: 24.0067px; left: 407.6px; top: 185.077px; transform: scaleX(1.20952);"></span></p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEipIodkIp0rt9eKL-EOk39-Z5E0NW-J9HCofQQ44xrSxZ1qxWNlHxHQv_2Le2S6iIAjeJPjc-lllvMec37NImCsAED-DnBjnrYwBBUPaZWje7EqElPYA-fzUtPQNEomszM72m52zFv4KwaJ-nOGM_heq7jH6XF0h0O8UNQJMt9suasYbY-pOYQ/s2048/IMG_9039.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEipIodkIp0rt9eKL-EOk39-Z5E0NW-J9HCofQQ44xrSxZ1qxWNlHxHQv_2Le2S6iIAjeJPjc-lllvMec37NImCsAED-DnBjnrYwBBUPaZWje7EqElPYA-fzUtPQNEomszM72m52zFv4KwaJ-nOGM_heq7jH6XF0h0O8UNQJMt9suasYbY-pOYQ/w400-h300/IMG_9039.jpeg" width="400" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjPK4MfeaHGBq_tcsIhkkr8VKO-nhhK3Q5XKZY_M01EWNk35UmhyLqa5BIBfLE962ybJVHgAIttjmpc2oRiMXxGKWyle1QwNxA0Rs-7s85OJS-KMUZ30Xjde_AJnETfoxEyeSl1nLp9QG3pAwXvCK9MEYISSGVxyHh3OG_2G7O9KV_o51vUaT4/s2048/IMG_9049.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1536" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjPK4MfeaHGBq_tcsIhkkr8VKO-nhhK3Q5XKZY_M01EWNk35UmhyLqa5BIBfLE962ybJVHgAIttjmpc2oRiMXxGKWyle1QwNxA0Rs-7s85OJS-KMUZ30Xjde_AJnETfoxEyeSl1nLp9QG3pAwXvCK9MEYISSGVxyHh3OG_2G7O9KV_o51vUaT4/w300-h400/IMG_9049.jpeg" width="300" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.blogger.com/video.g?token=AD6v5dxrv6-y4f2tBGKmoPw7dJiRv2939rcDg9w6v-FS6t62TeY_-bobxOrBXHW3VHv8qGvL-k4B-kYq0n4' class='b-hbp-video b-uploaded' frameborder='0'></iframe></div><br /><span dir="ltr" role="presentation" style="font-family: sans-serif; font-size: 24.0067px; left: 407.6px; top: 185.077px; transform: scaleX(1.20952);"></span>See taastusravi või koolitus oli mõeldud nii, et kohapeal olime kolm päeva ja sellele järgneb 12 nädalat loenguid ja muud sellist zoomi vahendusel. Mind ennast raputas see üsna ärkvele. Olen taas saanud end kepikõnnile, muidu ka on selline mõnusam enesetunne. <br /><p></p><p><br /></p>Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-24140918172530449212022-11-06T20:52:00.000+02:002022-11-06T20:52:19.287+02:00Plaane võib ju teha...<p> Selle aasta suveks olid mul nii toredad plaanid, aga... Ainus mis läks peaaegu hästi, oli Ellega Riias käik. Järgmine päev oli saun ja mul õnnestus saunast tulles lüia oma varba luu sohva serva pihta katki. Sellele järgnes haiglas käik ja järgnev planeeritud reis lendas vastu taevast, ega reisile ei lähe ühte jalga liibates. Nelja nädalaga paranes ära, aga kuidagi need olid need selle suve parimad neli nädalat. Kogu suve jooksul käisin vaid korra Pärnu rannas. Oma kodu järve äärde ei jõudnudki. Seevastu nüüd sügisel olen täisesti usinasti käinud ujulas. </p><p>Augustikuu Iirimaa reis läks õnneks korda. Oli huvitav, taas tuli klõpsutatud ligi tuhat pilti. Veel pole tulnud vaimu peale piltidest raamatu tegemiseks. </p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6DIkxlG4s8oY47Zaqa0hFhdYPwFmP80f-DzZ0nqg6qJyVR33Q6i-BgpZEVkYBCHcLtK5_n5rBbGdXpH3uTTXkKu8YGl5lDuOUqaDCAuyQEH8bWI-Zra1qj1GPtd2-AS3AyL1euAHp7ZLMzV-Z78IgcTXekdfB0TIW5R5T46kBwFQxHHS6cjA/s4608/IMG_7846.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3456" data-original-width="4608" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6DIkxlG4s8oY47Zaqa0hFhdYPwFmP80f-DzZ0nqg6qJyVR33Q6i-BgpZEVkYBCHcLtK5_n5rBbGdXpH3uTTXkKu8YGl5lDuOUqaDCAuyQEH8bWI-Zra1qj1GPtd2-AS3AyL1euAHp7ZLMzV-Z78IgcTXekdfB0TIW5R5T46kBwFQxHHS6cjA/w400-h300/IMG_7846.JPG" width="400" /></a></div> Septembris oli KELA järjestatud taastusravi kaugel Kuusamos. Talvel kui seda taotlesin, et osanud arvate, et sinna minek nii vaevaline on. Teemaks oli diabetes. See on mul kenasti kontrolli all, aga arvasin, et oleks hea tutvuda kaasaegsete meetoditega ja äkki on midagi uut. Meid oli 10 inimest. Loengud ja kõik seal oli tore ja kasu oli kah. Ma sain taas end turjast kinni ja kepikõnnid alustatud. Uut oli kah, rohtude osas. Aga koju tulles lugesin lehest, et see uus ja efektiivne rohi on kogu Soomest lõppenud, kuna muu hulgas see efektiivselt langetab ka kaalu. See selleks. <p></p><p>Paar nädalt tagasi pidasime peremehe 75 juubelit. Noorim poegadest organiseeris ja kamba peale maksid arved ja kingid. Tublid. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjESlgrHTAi07Qj5UniCpJNt3CgrshVYcIEbVTHk2DygRpJPOutMfHCebQ43e4YtW0m34-mPItce54V21o-U8pJ7zGznZD-7T_qd0omf-LT0-zzHwSBT4uiw0gruhWctEUeMKZ-yhVQ-JMlDycvtKFs_HXfpPjFYbmfBFJr5MhOK8zfsumXnZs/s2048/IMG_9149.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjESlgrHTAi07Qj5UniCpJNt3CgrshVYcIEbVTHk2DygRpJPOutMfHCebQ43e4YtW0m34-mPItce54V21o-U8pJ7zGznZD-7T_qd0omf-LT0-zzHwSBT4uiw0gruhWctEUeMKZ-yhVQ-JMlDycvtKFs_HXfpPjFYbmfBFJr5MhOK8zfsumXnZs/w400-h300/IMG_9149.jpeg" width="400" /></a></div><p></p><p>Momendil on kõik mõtted eeloleval <a href="https://www.germalo.ee/kultuurireisid/egiptuse-ringreis-niiluse-kruiisiga-26/" target="_blank">Egiptuse</a> ringreisil.<br /></p>Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-7460246826819761562022-05-31T14:57:00.002+03:002022-05-31T14:57:31.575+03:00Peaaegu aastane paus....<p> Sa teed midagi, ükskõik mida ja siis tuleb midagi ette ja jääb vahele kord, teine, kolmas. Järsku enam ei olegi nii tähtis, migagi muud on tähtsam ja nii jääbki asi pooleli. Käsitöö inimesed teavad. Kui palju pooleli sokke, kampsuneid ja õmmelusi on jäänud pooleli ja unustuse hõlma vajunud. Aegajalt ujuvad nähtavale, aga...</p><p>Vat nii juhtus ka minu blogimisega. Pealegi oli mul eelmisel aastal pea täis leitud õest ja muust sellisest. Ikkagi 50 aastat võtsin hoogu temaga kohtuda ja lõpuks leidsin julgust nii ka teha. Loomulikult oleme me väga erinevad, olid meil ju erinevad emad. Temal eestlane, minul soomlane. Tema kasvas armastava isaga, minul oli võõrasisa, minu jaoks "võõras inimene". </p><p>Mu õde ei taha et ma temast kirjutaksin, seega ma seda ei tee. Me oleme kohtunud, peame kirjavahetust. Mina muidugi sooviksin lähedasemat suhet, aga olen rahul sellega mis on. On mul ju sõbrantsid, kellega jagan oma elu ja armastust. </p><p>Aga nüüd siis eelmisest aastast. Reisid. Käisime sellel 2 aastat edasi lükatud Gruusia ringreisil. Äretult huvitav ja kohutavalt raske, puht füüsiliselt, kõik need kirikud, kloostrid, lossid ja kõik kuskil</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicF9DuPDUXPIhyYzsTuv93TSwCM0UBsxhv-A8e1GrBX7uDfT98IgWJv2tiH_XoCw2CiVbJRxrwVIBEFIuXk_9apSmqiKpYRUiGJMB196YISwrZ0tS9J9bOmWuLrpmNBrXnNC-MWx2Nnkuk-MDBr4o5Fwu0mSD8Z_uiC1_PIEeZ2MfGkLJw_iA/s2048/IMG_7160.JPEG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicF9DuPDUXPIhyYzsTuv93TSwCM0UBsxhv-A8e1GrBX7uDfT98IgWJv2tiH_XoCw2CiVbJRxrwVIBEFIuXk_9apSmqiKpYRUiGJMB196YISwrZ0tS9J9bOmWuLrpmNBrXnNC-MWx2Nnkuk-MDBr4o5Fwu0mSD8Z_uiC1_PIEeZ2MfGkLJw_iA/s320/IMG_7160.JPEG" width="320" /></a></div>mäenõlval. Aga 2 aastat "püsige kodus" sõna otseses mõttes, olid viinud jõu ja võhma. Siiski hakkama saime. Mina natuke paremini kui kaasa, aga ellu jäime. Mõned kuud hiljem käisime Keenia ringreisil. Kolm ööd Masai Maras, 2 ööd Ambosellis ja 1öö Lääne Tsavos + 5 ööd Mombasas heas mere äärses hotellis. Just minu unistus, ringreis ja puhkus. <p></p><p>Aastavahetuse olime kodus, jõulude paiku käis ka vanem poeg külas. Tundus, et nii palju ei paugutatud kai varem. Jaanuaris käisin sõbrantsiga Kanaridel. Puhkus oli kena, aga kaasa tõin, üllatus, üllatus, korona ja loomulikult jagasin kodus oleva kaasaga. Õnneks kummalgi oli 3 vaktsineerimist ja põdesime kergelt. </p><p>Selle aasta poole sees elasime Ukraina sõja varjus, siiski midagi positiivset, käisime Tallinnas ja saime mu keskmisele pojale hambad taas suhu. Koguni peaaegu paar kuud läks. Pärnus sai kah kord käidud ja kasti peenrad korda tehtud. Nüüd peaks taas minema, ilmselt rohi taas lokkab. Eestis olles sai peetud tihedamalt sided sealsete sugulaste, sõpradega. </p><p>Eks ma kirjutan edaspidi natuke rohkem oma eelmiste aasta reisidest, aga on ka ootamas midagi selleks aastaks. Jaanipäevaks läheme Ellega <a href="https://www.germalo.ee/kultuurireisid/ruhnu-saar-eestlaste-maailma-servas-5/" target="_blank">Ruhnu saarele</a> ja augustis natuke kaugemale <a href="https://www.germalo.ee/kultuurireisid/iirimaa-suur-ringreis-7/" target="_blank">Iirimaale</a>.<br /></p>Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-4328003414472108452021-06-24T16:43:00.003+03:002021-06-24T16:43:32.466+03:00Kui taas lootus tärkab...<p> ...kaks vaktsiini saadud, piletid laevale broneeritud ja natuke tärkab lootust elu muutumisest normaalsemaks. E-kirja sügavustest otsisin üles kolm korda siirdatud Gruusia reisi viimatise arve ja seletuse uuenenud programmi kohta. Loodan tõesti, et nüüd viimaks saab see reis tõeks. Oma arust olen olnud eriti kohusetundlik käituja korona ajal. Kuigi see on vajanud hirmsasti närvi. Aidanud on 90 m kudumi tegemine. Momendil kuigi uus lõim on puudel valmis, ei ole alustanud uut kudumis sessiooni. </p><p>Kahe aasta tagused hirmud on haihtunud õhku, või olen nendega harjunud. Ilmselt oli kõik enam haiglase kujutlusvõime vemp, tingitud kuhjuvatest aastatest. Olen ju ka varem muretsenud selle üle, et aeg saab otsa. See õnnetu korona aeg oli aja röövel ka selles osas, et peatas paljude inimeste elu, noh paljudelt viis ka konkreetselt elu ja tervise, tänu taevale, et endale ja lähikondsetele külge ei hakanud. </p><p>Muidugi, ega see kõik veel möödas ei ole, eelmiselgi aastal läksime suvele vastu mõttega, et nüüd on läbi, aga kahjuks tuli tagasi ja raskemana. Kuidas sel sügisel. Üsna tõenäoline on, et suvelõpu reisid tuleb tehtud, aga edasi. </p><p>Täiesti lootusetu reisisõltlasena kui veel oli lootust kiirele vaktsineerimisele olin tellinud Keenia ringreisi novembrisse. Kas ka selle jõuab ära tehtud, enne kui mingi veel nakkavam korona tüvi hakkab maailmas levima. Enam ei ole miski nii kindel. </p><p>Umbes paar aastat tagasi lugesin kakski raamatut kogu maailma hävitavast nakkushaigusest, kus paari kuuga suri ligi seitse miljardit inimest, järele jäi mõned siia, mõned sinna. Õnneks korona siiski nii hull siiani ei ole olnud. <table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQNJMXaaQyeEqaU5GZvFqD_iZWhSSBLvRN4NHnaVnY0Y1B1rBpQ-LRwec3DaxLPsGYHtYqjdFKZdM7o6zQKpS7ff6dnVtwa_IlCKhgJpOKty8vwjmBex3gu7HuFwIXdzKpfgZMBw/s4608/IMG_5649.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3456" data-original-width="4608" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQNJMXaaQyeEqaU5GZvFqD_iZWhSSBLvRN4NHnaVnY0Y1B1rBpQ-LRwec3DaxLPsGYHtYqjdFKZdM7o6zQKpS7ff6dnVtwa_IlCKhgJpOKty8vwjmBex3gu7HuFwIXdzKpfgZMBw/w400-h300/IMG_5649.JPG" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Aastane "kiisu" harjunud inimestega, aga käib ka endale sööki jahtimas<br /></td></tr></tbody></table><br /><br /></p>Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-62231348121723123012021-06-17T11:45:00.001+03:002021-06-17T11:45:37.088+03:00Tuludeklaratsioon....<p> Kui sa oma elu ajal oled olnud mitmel pool ja käinud tööl, siis pensioni saad kah mitmest kohast, minu pension koosneb kolmest osast. Eesti oma, Soome töö pension ja Soome sotisaalpension, see on nendele, kelle töö pension on alla miinimum tulu. Selge on see, et kui saad tulu, pead maksma tulumaksu. Seadus näeb ette, et seal riigis, kelle resident oled. Kõik on pealt näha selge ja kui Eesti astus euroliittu tuli sealt makstav pension maksustusele Soomes, Eestis kinnipeetav tulumaks makstigi paaril esimesel aastal tagasi. Aga siis mitmed setmed aastad nii enam ei tehtudki. Nii juhtus, et samast õnnetust Eestist saadud paarist, kolmest tuhandest eurost aasta pensionist maksin nii Eestisse kui Soome. </p><p>Süsteem käis nii, aprillis küsisin pensioni ametist paberi, kus kirjas, palju sain, esitasin selle Soome maksuametisse, sealt sain lõpliku maksudeklaratsiooni ja esitasin selle Eesti maksuametile, nemad tegid mingeid keerulisi arvutusi, maksid osa kinnipeetud tulumaksust tagasi. Tavaliselt käisin kohapeal maksuametis, aga eelmisel aastal kui sinna jõudsin, oli poole päeva pikkune järjekord ja loovutasin. Kogusin kogu mõistuse kokku ja hakkasin tegema internetis, sain hakkama. Täna kui tuli Soome maksuametist kiri, olin juba julgem ja läksin vaatama, kuidas saan hakkama. Kõik läks hästi, sain õiged numbrid õigetesse kohtadesse pandud ja üllatus, üllatus - ma saan kogu Eestisse makstud tulumaksu tagasi. Lõpuks ometi.<br /></p>Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-70973629148767084682021-06-15T11:55:00.000+03:002021-06-15T11:55:54.395+03:00Iga asja tegemiseks kulub just nii palju aega kui selleks on lubatud....<p> Ma ei tea kui palju on minu suguseid, aga olen tähele pannud kui mõne asja tegemiseks on palju aega siis lükkub see ikka ja jälle edasi. Seevastu kui peab mõne asja tegema just homme siis see ka tehakse. Üks selline asi on sel aastal lilledel mulla vahetus. Mulla kotid on laua all, lilled ootavad vee klaasis ja üritavad elus püsida, aga mina ei tee midagi selles suunas. No igatahes nüüd on vaja see töö ära teha, kuna teise korruse köök võetakse jälle kasutusele ja ma ei saa enam asja edasi lükata. </p><p>On mõned tööd, mida ma muidu kah lükkan edasi nii kaua kui võimalik, näiteks triikimine. Olen kuulnud, et nii mõnedki mu tuttavad, sugulased on selle hoopis ära jätnud, no ega mina aluspesu ka ei triigi, aga mehe särgid vajavad kindlasti raua alt läbi käimist.</p><p>Ok, nüüd kui avameelselt olen tunnistanud oma laiskust, võtan end turjast kinni ja teen töö ära. <br /></p>Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-71928353849662373482021-06-14T16:15:00.000+03:002021-06-14T16:15:50.932+03:00Pisitasa kolime...<p> ... teate, see samas majas üles/alla kolimine ei olegi nii mõnus. Kuigi peaks olema juba kogemust. See nädal on veel aega, pühapäeval saabub kraamikoorem Helsingist. Selleks ajaks tuleb kõik korda teha, et noortel oleks tore sisse kolida. Me veel ei tea kui kauaks, aga minu arust nad võiksid natuke kauemaks kah jääda. Me jõuame veel treppidest kõndida. </p><p>Tasapisi toimides jõuab paremini asju läbi mõelda, paigutada kõik nii, et järgmistel päevadel kah mäletab, kus mis on. Muidugi aastad ja korona kodus oldud aeg on jõudu palju vähemaks viinud. Tood korvi täie üles, paigutad ära ja istud arvuti taha - puhkama. </p><p>Oma esimesest töökohast mäletan meest, kes iga trepi kõndides jäi vaatama õue, arutasime, mida ta seal näeb, nüüd tean, ta puhkas. Seal oli ka teine, kes kui tuli tööle, avas kalendri, vaatas mis tähtpäev on ja kõndis üle tee Vilniuse poodi, seal müüdi lahtist veini ja mahla suurtest anumatest. Võttis siis klaasi veini tähtpäeva auks. </p><p>Ma peaks tegelikult kah õue minema rohima, vahepeal tuli vihma ja umbrohi taas vohab. Aga nagu ei viitsi. Mees saab homme teise vaktsiini, mina nädala pärast. Eile käisime valimas, mul ei olnud valmis vaadatud, keda valida, mõtlesin kohapeal nimesid lugeda. Lõpuks mõtlesin, et annan hääle tuttavale sotsiaaldemokradile, sugulase sugulane ikkagi. Selline lugu siis. <br /></p>Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-80422281143409671982021-06-13T11:49:00.002+03:002021-06-13T11:49:16.743+03:00Kodu, ehk kasvukeskkonna mõju lapsele...<p>Ma tean, et see teema kütab üles kirgi, aga kui nüüd üritaks asjast rahulikult mõtiskleda. Meie vanematena üsna tihti ei mõtle sellele, kuidas meie teod ja mõtted mõjutavad meile kõige kallimate - meie laste tulevast elu. Ega sadagi aastat tagasi ei olnud valiku võimalusi, sinna keskkonda, kuhu sattusid sündima, selliseks kasvasid. Lisaks sõjad ja muu selline. Mina sündisin eelmise sajandi keskel ja minu kasvatajaks oli ema ja tema pere, eelkõige vanaema ja ema noorim vend. Ema oli ingerisoomlaste järeltulija, seega kodus rääkisime soome keelt. Lastega õues rääkisin eesti keelt. Seega kahekeelsus juba sünnist saati. Isa rollis oli siis ema vend, kes oma pruute pani alati proovile, esitades mind oma lapsena. Selline harmooniline elu kestis kuni ema läks mehele ja onu võttis naise. Mina olin siis kuue aastane. </p><p>Kuskilt olen lugenud, et lapse arengus on just esimesed eluaastad eriti tähtsad, no selles valguses läks mul hästi. Võõrasisa tulek minu väikesesse ja harmoonilisse peresse oli esimene kõigutav mõjuvõim. Kui vanaema meel haigestus, see oli teine. Et onu võttis naise, see mind eriti ei kõigutanud. Meie pered käisid tihedasti läbi ja onu laste sünnid olid minule nagu õed/vennad. </p><p>Esimene tõsisem juhtum oli siis kui 19 aastaselt olin onu perega sellases Leningradis ja läksime pildistama, onu nimelt ütles, et ta tahab teha oma perest pilti, st. tema, tema naine ja nende lapsed, mina sinna ei mahtunud. </p><p>Oma võõrasisa ei ole ma nagu kunagi lähedaseks pidanud. Minule oli ta alati võõras onu. Lapsepõlves saime hästi läbi, teisme eas hakkasin tasapisi teda koguni vihkama. Omamoodi tema nagu võttis minult ära minu ema, kuna mulle tundus alati, et ema hoidis tema poole. Täiskasvanuna suhtusin asjasse rahulikult, aga ega meie suhted minu poolt kunagi ei soojenenud. Oskasin kuidagi olla neutraalne ja pidasin oma arvamuse oma teada. </p><p>Kui palju minu suhtumine võõras-isasse mõjutas minu lapsi, ei oska arvata, tema küll suhtus minu poistesse väga hästi. </p><p>Kuna lapsepõlves elasime maal jäi minusse igatsus oma maja järgi minusse elama. 18 aastasesi kuni 40 aastaseni elasin Tallinnas kuid kui pärast seda kolisin Soome ja oma majja, oli lõpuks tunne, et olen tulnud koju. Tõsi, meil on kõik linnakorteri mugavused, elekter, vesi tuleb, vesi läheb, tuba on soe ilma kütmata, pärast remonti ka põrandaküte. Lisaks oma aed, õunapuud, põõsad oma õu ja saun, selle kõrval veel minu "käsitöötuba". </p><p>Seega on minul läinud eriti hästi, tänu sellele, et vanemad tegid oma otsused, mis minu elu algul mind kõige rohkem mõjutasid. Tänud neile pilve piirile.<br /></p>Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-82424137862389416412021-06-09T18:31:00.001+03:002021-06-09T19:59:31.769+03:00Minu köök...<p> ... kui köök on sinu vajadustele mõeldes organiseeritud ja ehitatud, on ka hea valmistada toitu. Eestis elades olid köögid sisseehitatud ja muuta tegelikult ei saanud palju. Siiski oli üks asi, mis ilmselt erines minu tuttavate köökidest, nimelt minul oli mõlemas korteris, nii Välja tn ühetoalises kui ka Õismäe kolmetoalises, mõlemas köögis, tugitool. Nimelt olen mina inimene, kes tunneb end hästi köögis, mitte elutoas. </p><p>Siin Soomes, kus elame oma majas, on muidugi hoopis teised tingimused. Õnneks on minul ka selline mõnus mees, kes on võtnud arvesse minu arvamust ja ehitanud köögid selliseks, mis minule meeldisid. Esimese köögimööbli ta koguni ise ehitas, hiljem kui resursid suuremad tellisime mööbli juba mujalt ja meile jäi monteerimise rõõm. Tasapisi on muidugi ka köögi masinad muutunud. Ahjud ja muud ehitatud mööblisse. </p><p>Nüüd kui kolin alt korruselt üles, oli vaja ka kasutamata tehnika üle vaadata. Omal ajal kui vahetasin välja kahe osalise kraanikausi, otsisin kaua meeldivat ja valisin lõpuks välja ühe, millel oli ka ilus nimi - Caribien</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBUeZ1phaj__m0is3E1IAdPbckGT9Ti27RgHbSK_0PAYVhcWSKQk4pR4UXrHKXT3exZ8MmdTKYWqdPZDxtviSi2kw6mbFCbXJA3PRMGbgcY7DjkwbPfgc9JkV-aL48VugQILk2ng/s2048/IMG_6827.jpeg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBUeZ1phaj__m0is3E1IAdPbckGT9Ti27RgHbSK_0PAYVhcWSKQk4pR4UXrHKXT3exZ8MmdTKYWqdPZDxtviSi2kw6mbFCbXJA3PRMGbgcY7DjkwbPfgc9JkV-aL48VugQILk2ng/w400-h300/IMG_6827.jpeg" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Siin see mu kaunitar on <br /></td></tr></tbody></table><br /><p></p>Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-51743861805664964492021-06-08T12:19:00.001+03:002021-06-09T18:34:27.903+03:00See kummaline tunne kui peaksid tegema 100 +x asja, kuid ei saa nagu millegi õieti pihta...<p> Hinges käib paras torm, olen lükanud liikvele midagi, mis võib-olla tulevikus toob nukrust või kurvastust, aga pole viga. Väga kaua on viivitatud ja palju aega läinud raisku. Kaotatud aastaid tagasi ei saa, aga vähemalt ei pea ma kahetsema kunagi kui minek on, et oleks pidanud. Inimsuhetega on üldse nii, et milleski ei saa olla kindel. Kartus ja kõhklused ei vii kuhugi. "Pidetään peukkuja" ütleb soomlane. </p><p>Suvi on saabunud, eile õhtul koguni natuke müristas, vedasin kõik juhtmed seinast, liiga palju arvutiasju on läinud hingusele äikese tõttu. Õnneks meie piirkond ei ole kõikse hullem äikese ala. </p><p>Eile sain meie noortelt teada, et sissekolimine on 20, sinna pole enam rohkem kui kaks nädalat. Ma olen juba varem ka kirjutanud, et mul on kahjuks väga arenenud "kanaema" sündroom. Kogu aeg tahaks oma "tibukesi", kes nüüd on suured täis mehed, oma tiiva alla. </p><p>Mu vanem poeg ju läks siit ära Eestisse juba 1995 ja oli ju aegu, mil ei saanud kordagi aasta jooksul minna sinna või sealt tulla siia. Siis Tiit pani üles netikaamera, kus ma sain temast pildi iga minuti järel</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4PYlPubMI7eefVdkpCe3GtwQYQwAl80aoS2ssvyOUDp0ML47laUuKpcwFXJ5qlkI52tHdU3ejIOrD2oSPk3D2POqUDRpw-H2rB_PWozesZFbLXIQxii1fSg1V1nt5WHaEeGGVNQ/s720/tiitt%25C3%25B6%25C3%25B6l4.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="576" data-original-width="720" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4PYlPubMI7eefVdkpCe3GtwQYQwAl80aoS2ssvyOUDp0ML47laUuKpcwFXJ5qlkI52tHdU3ejIOrD2oSPk3D2POqUDRpw-H2rB_PWozesZFbLXIQxii1fSg1V1nt5WHaEeGGVNQ/s320/tiitt%25C3%25B6%25C3%25B6l4.jpg" width="320" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEieHTvqtlgqi22s_icC1jxQWPVxT7UCgtNBqTAnTFVNmns-dTqPVZY3HpJQRU_G6anNx6Ks-BkK4aNqLkRpoEO6E7ucixWKva7Znd01QiwxM0kYhJxsu1VIXe9wztqyJ02V8G9TMQ/s720/tiitt%25C3%25B6%25C3%25B6l5.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="576" data-original-width="720" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEieHTvqtlgqi22s_icC1jxQWPVxT7UCgtNBqTAnTFVNmns-dTqPVZY3HpJQRU_G6anNx6Ks-BkK4aNqLkRpoEO6E7ucixWKva7Znd01QiwxM0kYhJxsu1VIXe9wztqyJ02V8G9TMQ/s320/tiitt%25C3%25B6%25C3%25B6l5.jpg" width="320" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0YtXrCGHYNT6Pu7smNFLmUMA9p3VvS_yei925HfGa1vJhur0I-CLmZECwVdDPqxzrKlZGEa6BY6oGn4-xL73dWCW2HLKdufu5zx4SacOyL6kP2EG04s9WhDy75QfAMYgYJ-l7LQ/s720/tiitt%25C3%25B6%25C3%25B6l6.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="576" data-original-width="720" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0YtXrCGHYNT6Pu7smNFLmUMA9p3VvS_yei925HfGa1vJhur0I-CLmZECwVdDPqxzrKlZGEa6BY6oGn4-xL73dWCW2HLKdufu5zx4SacOyL6kP2EG04s9WhDy75QfAMYgYJ-l7LQ/s320/tiitt%25C3%25B6%25C3%25B6l6.jpg" width="320" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhgQdgxzirXrHNgRli0f56SglOKIBtsASgp7V358rIa4vWRZ0tdjzJTKQB9QrZrP1U4XNBsjkVJg8ixwNoskK9gWItR1_Jmrxs9Db3uSiFvUIT9lgF8BQ9Wt6LWGr_kz_ewBPqjUg/s720/tiitt%25C3%25B6%25C3%25B6l8.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="576" data-original-width="720" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhgQdgxzirXrHNgRli0f56SglOKIBtsASgp7V358rIa4vWRZ0tdjzJTKQB9QrZrP1U4XNBsjkVJg8ixwNoskK9gWItR1_Jmrxs9Db3uSiFvUIT9lgF8BQ9Wt6LWGr_kz_ewBPqjUg/s320/tiitt%25C3%25B6%25C3%25B6l8.jpg" width="320" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjn3UXvUX1AjR2exi0j_j8SuUjod9k8V3IcK26TH02fWJs8r6J1zEAkJmPDel8XpwEffc0FJ6DtjLhKqjZIN6vm5V-ISeC_jdV2Imx-GWDUCVPzpSTNY9zOQNZrEVINqEzpeD1AYg/s720/tiitt%25C3%25B6%25C3%25B6l9.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="576" data-original-width="720" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjn3UXvUX1AjR2exi0j_j8SuUjod9k8V3IcK26TH02fWJs8r6J1zEAkJmPDel8XpwEffc0FJ6DtjLhKqjZIN6vm5V-ISeC_jdV2Imx-GWDUCVPzpSTNY9zOQNZrEVINqEzpeD1AYg/s320/tiitt%25C3%25B6%25C3%25B6l9.jpg" width="320" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrdTRhnXxFuspu2DNbvmXE7yXBvKp9jVhIMbkiYTg2ygrluZmx2OOYnUVKKvhXGDlHyfNIho9Q3OyNg0ZVV7MSOyHL7cIwihqX8UeVYeLP7ktiuI3NXKm6MI9GjO09Jj4jhBDO7Q/s720/tiitt%25C3%25B6%25C3%25B6l12.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="576" data-original-width="720" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrdTRhnXxFuspu2DNbvmXE7yXBvKp9jVhIMbkiYTg2ygrluZmx2OOYnUVKKvhXGDlHyfNIho9Q3OyNg0ZVV7MSOyHL7cIwihqX8UeVYeLP7ktiuI3NXKm6MI9GjO09Jj4jhBDO7Q/s320/tiitt%25C3%25B6%25C3%25B6l12.jpg" width="320" /></a></div>Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-73600754190787600852021-06-06T18:37:00.000+03:002021-06-06T18:37:18.562+03:00Operatsioon " järjestuse loomine köögi toomiseks teisele korrusele"...<p> ... kandis vilja. Viisin mitu kotitäit kasutamata kama prügikasti, sain kapid korda ja leidsin juba 3 aastat kadunud olnud panga seifi võtme üles. Ega mul seal midagi hirmus hinnalist pole, aga nii mõned asjad ja paberid ja avamine oleks maksnud paarsada euri. Alles ma ju kirjutasin, et kadunud asjadel on imepärane omadus ilmuda silme ette siis kui neid ei otsita.</p><p>Õues on väga soe, mõtted liiguvad sinna suunda, et peaks minema lähi järvele ujuma. Homme vaja minna hambaarsti juurde, proteeside korrigeerimiseks. <br /></p>Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-61864368534347340852021-06-06T11:30:00.001+03:002021-06-06T11:32:14.211+03:00Võtan hoogu...<p> Meie noored Helsingist teatasid, et jätavad pealinna tolmu jalgadelt ja tulevad tagasi meie ilusale Pirkanmaale, noh see on meie piirkonna maakond. Tampere ise on väga kallis piirkond ja viimase aja suur ränne siia ei ole asja parandanud. Aga eks ikka ümbruskonnas leidub sobivamaid paiku elada ja kui jääb raudtee äärde, saab kerge vaevaga pealinna kui selleks on vajadus. Kuni nad leiavad endale sobiva kodu tulevad nad meile, meil ruumi jätkub. Minule see tähendab taas köögi evakueerimist teisele korrusele. See on maru imelik kui esimest korda viisime köögi alla korrusele ja mingil ajal tõime taas üles, selgus et see ei mahtunud enam. Nüüd sama mure, teisekorruse köögist olen teinud enda magamis-, arvuti-, käsitöö- ja telekavaatamise toa. Nüüd vaja muuta see ka tagasi köögiks ja nii, et neid teisi eriti ei muudaks. </p><p>Eelmistel päevadel triikisin oma kudumeid, köögi- ja saunalinasid, nüüd võtan hoogu, et tühjendada köögi kapid, sinna on siginenud kõiksugu jama. Muidugi vaba pinna vallutanud toalilled vaja ka minema viia ja hea oleks vanad mullad vahetada. Nüüd saab seda teha õues. </p><p>Operatsioon "otsi üles poolõde" on jõudnud staadiumini "kui emailile ei ole tulnud vastust, saada vana hea kiri posti kaudu". Muidugi võiks ju lihtsalt helistada, number mul ju on, aga see tundub kuidagi nagu kohatu. Kui emailile kirjutasin, siis kirjutasin soome keeles, on ju tema kah siin elanud aastakümneid. Siiski taas märkasin, et ma võin küll soome keeles heietada maad ja mered, aga kui on vaja kirjutada, olen kuidagi kohmakas. Nii ma siis nüüd kirjutasin eesti keeles ja oma arust tuli välja mõnus kiri. Kui mina sellise saaksin, võtaksin kohe järgmine päev ühendust. Aga taas, me oleme inimestena nii erinevad, ma ei saa pidada enesest mõistetavaks neid lahendusi, mis minu puhul toimivad. </p><p>Ok, ma olen piisavalt teinud kõike muud kui seda, mida vaja. Hakkan kööki ettevalmistama kolimiseks. </p><p></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUofXLpwAK-Som_Hb_SGj9x4z_3GdU6tgKk-9UY7ndtRc47eJnh-bjuYIMEQ1gJ8EjwbwXXKHZqgGCZMQ2RdXsZ4MpkGoYGK7e1N1m6j7R_CiFCJ0cO-1cP55UuJr2TBM9Tq7GUg/s2048/IMG_0750.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUofXLpwAK-Som_Hb_SGj9x4z_3GdU6tgKk-9UY7ndtRc47eJnh-bjuYIMEQ1gJ8EjwbwXXKHZqgGCZMQ2RdXsZ4MpkGoYGK7e1N1m6j7R_CiFCJ0cO-1cP55UuJr2TBM9Tq7GUg/w400-h300/IMG_0750.JPG" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Siis kui esimese korruse kööki ehitati<br /></td></tr></tbody></table><br />Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-35994724963344399872021-06-05T17:58:00.001+03:002021-06-05T18:00:42.745+03:00Kui ärkad öösel...<p> ... ära mitte mingil juhul millelegi mõtle. Muidu juhtub nii nagu mulle pidevalt. Ma võin kogu blogi kirjutuse valmis mõelda, aga ega ma päeval seda enam ei mäleta. Saada uuesti und on peaaegu võimatu. Igav muidugi, aga und ei tule, tõused üles, lähed sööma, vaatad telekast mingi öösaate, kõnnid uuesti voodisse, kui hästi läheb uinud. Muidu võid vabalt võta mõne raamatu, lugeda kuni silmad väsivad ja ärgata poolkaksteist päeval. </p><p>Muidugi ööd on nüüd lühikesed ja kolme, nelja paikku on juba päike tõusmas, järgmine kord lähen kepikõnnile. Hea idee - ähvardada ennast, et kui nüüd ärkad poole öö ajal, nii vatid selga ja metsa kõndima, äkki keha ehmub ja saadki magatud kogu öö ärkamata. </p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjAMbhSzex65tjZZ2GE4zqtw4fHKagDaSsoVEsOfb4H_ZPfAk5y_mGGZpNbJ18mbdpDASsp6WyW5Nw2rwXC09ZzbaWunWOyPAkOP00JiPg2XI-cUImpdjiMcWVOMwaoWh7_9uwdEg/s2048/IMG_5506.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjAMbhSzex65tjZZ2GE4zqtw4fHKagDaSsoVEsOfb4H_ZPfAk5y_mGGZpNbJ18mbdpDASsp6WyW5Nw2rwXC09ZzbaWunWOyPAkOP00JiPg2XI-cUImpdjiMcWVOMwaoWh7_9uwdEg/w400-h300/IMG_5506.JPG" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Juhul kui toas on liiga kuum võib magada ka rõdul...<br /></td></tr></tbody></table><br /><p></p>Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-75551769776624838012021-06-04T16:49:00.000+03:002021-06-04T16:49:21.016+03:00Igaüks on milleski hea...<p>... mõni on mitmes asjas hea, teine taas otsib pikalt oma rida ja tihti ei saagi teada, milles ta on parim. Tänapäeva elu taas ei anna nagu aega otsinguteks, pigem soovitatakse proovima mitmel alal, vast siis leidub. Anne. Kuidas siis kui ei ole nagu annet millegi osas, kui nagu kohe ei huvitagi miski nii väga. Siis kui mina ise olin iseseisvat elu alustamas oli mingil määral kergem tollases ühiskonnas millestki alustada. </p><p>Nüüd on olukord läinud nii keeruliseks, et ma isegi ei oska oma lapsigi aidata järje peale. Eks palju on kinni ka inimese iseloomust, tahtest ja hinge tugevusest. Siiski olen sel arvamusel, et tegelikult igaüks on milleski hea. Tuleb vaid ikka ja jälle kuskilt alustada ja julgeda minna edasi. <br /></p>Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-5820915143439644712021-06-04T00:05:00.002+03:002021-06-04T00:05:27.657+03:00Raamatud <----> filmid<p>Raamatut loed mõnikord mitu nädalat, filmi vaatad paari tunniga. Siiski mulle endalt meeldib rohkem raamatuid lugeda, film on nagu valmis näritud toit, ei jää kohta oma ettekujutusele, mis ju on see kõige tähtsam. </p><p>Samas mul on mingi vastumeelsus elektri/vooluga toimiva vastu. Ei ma ei kutsu tagasi koopasse elama, aga ma mäletan kuidas oli elada siis kui ei olnud elektrit ja kuskil hingesopis on ikka hirm, et äkki ühel päeval ei ole ka elektrit ja tuleb tulla toime kuidagi teist moodi. Kui meie majja tehti suur remont mõningad aastad tagasi oli minu tingimus, et sai lastud müürida ahi ja pliit. Maja krundil on ka kunagi olnud kaev, mis nüüd on täidetud. </p><p>Aga tagasi raamatute juurde, kõige parem on lugeda neid vanu trükitud raamatuid. Muidugi ma loen kah e-lugerist ja iPadist, aga ikkagi eelistan kui võimalik trükituid. </p><p>Viimasel ajal on kuidagi jäänud vähemaks teleka vaatamine. Mõned sarjad, mida jälgisin vaatasin järelvaatamisega. </p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOZrKgacoTJB6n6sLU3BwnKBzzKxcOy2ggnK_2Ndd1orRmcQjRL-8D9hIyajGqrnsscIlzZGKdcJlx48mSCPRMbrGuiLfdsE5Kc1b8b7Id36QtBRa5lUCCKBELm1QhxEguZB2F8w/s1824/IMG_0561.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1368" data-original-width="1824" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOZrKgacoTJB6n6sLU3BwnKBzzKxcOy2ggnK_2Ndd1orRmcQjRL-8D9hIyajGqrnsscIlzZGKdcJlx48mSCPRMbrGuiLfdsE5Kc1b8b7Id36QtBRa5lUCCKBELm1QhxEguZB2F8w/w400-h300/IMG_0561.JPG" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">... astusin sisse...<br /></td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihzhTtIFcJqLScadpkFCyJAz4LavpPpTTf2D5yeM5k-V1ydD32sjEA4vSBnpuVBZK_VBrm_NwUDNS6EMvM-U-OU031aXFp1yyIAnSwQID-dMQRETgw6yRgJ2kGODoduDzc0hPKBA/s1824/IMG_0576.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1368" data-original-width="1824" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihzhTtIFcJqLScadpkFCyJAz4LavpPpTTf2D5yeM5k-V1ydD32sjEA4vSBnpuVBZK_VBrm_NwUDNS6EMvM-U-OU031aXFp1yyIAnSwQID-dMQRETgw6yRgJ2kGODoduDzc0hPKBA/w400-h300/IMG_0576.JPG" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">... ja seal...<br /></td></tr></tbody></table><br />Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-57056079979259725892021-06-03T14:39:00.001+03:002021-06-03T14:39:16.283+03:00Lõpeta otsimine ja sa leiad... <p>... tihti juhtub nii, et otsid midagi ja leiad hoopis hunniku asju, mida oled varem otsinud, aga ei ole leidnud. Naljakas on see kui otsustad, et ma enam ei otsi ja muretsed uue, nii järgmine päev otsitav ese ronib ise su vaatevälja. </p><p>Eriti meeldejääv oli seifivõti minu teisest töökohast. Olin just tulnud tööle, töökaaslased olid suvepuhkusel ja ainult ülemus oli kohal. Töökohaks oli Harju Rajooni Täitevkomitee. Natuke tähtis koht kah. Meie toas oli seif, ega mul endal sinna midagi panna polnud vaja, aga ülemusel olid seal tähtsad paberid. Mulle oli öeldud, et võti tuleb panna ära ja ei mingil juhul saa viia seda majast välja. Siis ühel hommikul ei leidnud enam seda sealt kuhu tavaliselt olin pannud. Viimased mälestused olid nii, et olin pannud ta taskusse, samal päeval olin ka käinud lõuna ajal juuksuris. Kartsin, et kaotasin siis. Mida teha, uurisin telefoniraamatust, kes avab seife, leidsingi. Minule läks see maksma peaaegu kuu palga, ülemusele valetasin, et võti läks katki ja ... nädal hiljem leidsin vana võtme kaustade vahelt. </p><p>Täna peaaegu sama lugu, otsisin kudumiseks kudumi pingutajat, ilma selleta ei tule kuidagi ühtlast kangast, mitte kuskilt ei leidnud, otsustasin osta uue, veel ei jõudnud tellimust teha, äkki jäi silm peatuma ühte nurka ja seal ta teisis, punast värvi pealegi. Aga muidugi olen ma ka mitmeid asju ostnud ja hiljem leidnud kadunud asjad üles. <table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLe-oTj8AJbkGWWpLfoSUu10MORO-hk8u3UBK4pFaWDj4ohKCfluM1zcKpSnjnqvjz2XmMcD-G0o3vaZOt0AbgMRXaSFT7FayIN43TMZiZK8RFpcrP7tS9eYzw-Wd-8vgxDSxw9g/s787/pingotin.gif" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="552" data-original-width="787" height="280" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLe-oTj8AJbkGWWpLfoSUu10MORO-hk8u3UBK4pFaWDj4ohKCfluM1zcKpSnjnqvjz2XmMcD-G0o3vaZOt0AbgMRXaSFT7FayIN43TMZiZK8RFpcrP7tS9eYzw-Wd-8vgxDSxw9g/w400-h280/pingotin.gif" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vaat see punane oligi kadunud<br /></td></tr></tbody></table><br /><br /></p>Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-63961292213028574732021-06-02T20:21:00.001+03:002021-06-02T20:23:24.811+03:00Hambad risti ja edasi...<p> Ilmselt see johtub sellest, et neid aastaid koguneb, keha väsib ja enam ei taastu. Erinevad olukorrad tekitavad stressi rohkem kui kunagi varem, kaitsemehhanismid hakkavad üles ütlema ja haiget saamine muutub sagedasemaks. Mingi nooremana kogetu olukord, mis siis tuli ühest kõrvast sisse teisest välja jääb tuksuma mõtetesse. Õhtul ei tule uni ja kui uinudki, ärkad paari tunni pärast ja ei lootustki uuesti uinuda. </p><p>Hommikul oled väsinum kui õhtul. Juba 3 - 4 aastat hakkasin tundma valu kõrvade piirkkonnas, kontrolliti kõrvu - korras, mõtlesin, et Meniere - see mul ju on, aga ei olnud see kah süüdi, nüüd olen mõistnud, et süüdi on see, et ma peaaegu kogu aeg olen hambad ristis kramplikult hoidnud. Lõdvestada ei oska. Sellest kah mitmed probleemid. </p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrsT50JfeneGxTrvQRtx5cPNu54Tun_3gJcMG86Ixb2RX6z6thIUGoD3MR0HtvPD7aaTil2M85BkkKQ3gUrAzrOCuo-8Ulf7JqQKYyksfrady6iDIdCN0-KW0khZ7eTPKB5RyGqw/s2048/DSCF5425.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrsT50JfeneGxTrvQRtx5cPNu54Tun_3gJcMG86Ixb2RX6z6thIUGoD3MR0HtvPD7aaTil2M85BkkKQ3gUrAzrOCuo-8Ulf7JqQKYyksfrady6iDIdCN0-KW0khZ7eTPKB5RyGqw/w400-h300/DSCF5425.JPG" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vat selline tunne on<br /></td></tr></tbody></table><br />Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-51021355797382853212021-06-02T13:49:00.000+03:002021-06-02T13:49:54.954+03:00Reisimise võlud ja valud...<p>Mu hea sõbrants siiamaale räägib kuidas ma juba kümmekond aastat tagasi olin mures, et aeg saab otsa, et ei saa enam minna kuskile reisile, no siis ma küll rohkem mõtlesin enda tervist. Siis ei osanud arvatagi, et võib tulla midagi sellist nagu kaks viimast aastat on olnud. Korona tõesti ei ole gripp. Praegu tundub, et kas neist vaktsiinidest on piisavalt abi ja kas kunagi enam saabub aeg kui saab pakkida kohvrid ja suunduda muretult maailma uurima või mere/päikese võlusid nautima. </p><p>Meie eelmise nädala Eestis käigugagi on tegemist, õnneks saime kiirtesti tehtud laeval, aga täna tuleb minna tegema teist testi linna teise serva. Üks vaktsiin saadud, ega hirmu ei ole, et tuleks positiivne tulemus, aga ikkagi. </p><p>Meie eelmise aasta kevadeks planeeritud Gruusia reis on kah nüüd kolm korda edasi lükkunud, näis kuidas sügisel läheb. Kas tuleb kah läbi testide või piisab kahest vaktsiinist ja vaktsineerimis "passist".</p><p>Muidugi vanus teeb oma korrektsioonid või teab mis, aga on kuidagi vedel tunne, ei saa nagu millestki korralikult kinni. Tegemist oleks üle pea, aga kuidagi ei jätku inspiratsiooni. Jätkuvalt leian asendus tegemisi arvutit näppides või telekat vaadates. </p><p>No muidugi ma tean, ma ootan pikkisilmi vastust oma poolõelt. Kas kirjutada uus kiri, järsku ei saanud kätte, või hoopis helistaks. Kui käisin lugemas isa dokumenti arhiivis lugesin välja, et vähemalt üks minu vanemaid poolõdesid sündis hoopis samuti Tartus. Mina arvasin, et hoopis kuskil Venemaa avarustel. Kuidas saada teada tema andmed, tema ema nimi on ja sünniaasta. Oleks ikka pidanud Eestis elades minema teist korda isa juurde ja täpsemalt järele uurima tema elu ja ajaloo. <br /></p>Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8759154.post-76643803937415650572021-06-01T11:49:00.004+03:002021-06-01T11:49:59.946+03:00Kus kott, seal kodu, kus õhtu, seal öömaja....<p>... nii ütles kunagi mu kallim, kellest sai abikaasa ja minu laste isa. Tema aadress oli siis БМРТ - 474 ja tõesti ta liikus suure musta portfelliga. Tuttavaks saime kui ta peatus minu sõbrantsi kallima juures, kuhu läksime ühika tüdrukutega pidu panema. </p><p>Lapsepõlves ja noorena ka mina olin oma moodi juurteta, meie pere kolis palju, ikka aasta siin, teine seal, nagu mustlased. Eks me need omaette olimegi, sõja pillutatud rahvas. Ema ju sündis soome peres, Peterburi lähistel, sakslased viisid Saksamaale töölaagrisse, Soome lotta organisatsioon päästis Soome, venelased loomavankrites Siberisse ja sealt hakkajatena riburada mu sugulased Eestisse imbusid. Mina täiskasvanuna elasin 18 - 40 Tallinnas ja siis tagasi siia Soome. Ring sai täis. </p><p>Nüüd ma tunnen, et olen kodus, aga saatus tõi minu teele võimaluse soetada elamine taas ka Tallinnasse ja Pärnusse, kuigi ema ütles, et sa tüdruk ju ei saa korraga elada kolmes kohas ja tal on õigus. Kuigi ma olen kohanenud ja tunnen end kodus hästi, siis ikka veab mind miski vägi tagasi Eestisse, kas selleks on poeg, kes läks tagasi Soomest või lähedased sõbrantsid, ei tea.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQQj_7kBjYuDEdJL96VtyjXiE-hKSeLImYd27blYzXRGKjyKZUESHnJM8CQcWmKZe1TGNARsPpETGx-0WuIJuv6EpHhhHbCpy_SYdVpRGRnlcFH0H1qhEzdQHhyYKhyphenhyphenFY4d5ockQ/s1600/IMG_3579.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQQj_7kBjYuDEdJL96VtyjXiE-hKSeLImYd27blYzXRGKjyKZUESHnJM8CQcWmKZe1TGNARsPpETGx-0WuIJuv6EpHhhHbCpy_SYdVpRGRnlcFH0H1qhEzdQHhyYKhyphenhyphenFY4d5ockQ/w400-h300/IMG_3579.JPG" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Minu Soome kodu <br /></td></tr></tbody></table>Elviina's bloghttp://www.blogger.com/profile/02585834979039989641noreply@blogger.com0