Kuidas toimida ...

.... kui sulle tundub, et sulle tehakse haiget, et sind liigselt piiratakse, et sind üritatakse painutada teise inimese tahte alla. Mõtlesin siin nii ja naa ja leidsin, et on kolm erinevat teed.

1. kannatada vaikselt ära, pikapeale võib siis saada mõne vähi sarnase haiguse ja siis võibki vaikselt ära surra. Seega mitte eriti meelitav valik. Kuigi suurem osa naisi nii teebki.

2. vastuhakata, suur tüli üles kütta, mis lõppeb suurepärase lepitus seksiga, aga pikapeale võib ka see olla tervisele kahjulik, insuldid ja südamerabandused ja tont teab veel mis.

3. rahulikult ilma teist osapoolt solvamata üritada talle seletada, et tema käitumine on sulle valus. Tavaliselt on ju nii, et selliseid sadiste on vähemus, kes teadlikult tuleb kiusama, vaid kõige taga on mõtlematus.

See on siis teoria. Tegelik elu oli nii, et sellest kevadest alatus kui minu tulud langesid nii väikeseks, et moodustasid pere bilansist vaevalt paarkümmend protsenti, hakkas muutuma kaasa suhtumine. Tema hakkas märkamatult üha enam määrama, mis ja kuidas. Ma saan aru suuremates asjades, aga kui ta ka köögis hakkas dikteerima, kus ja mis ja kuidas peab olema oli viimane aeg midagi ette võtta.

Mõtlesin siis mitu päeva kuidas end nii väljendada, et ta mõistaks. Olen kuskilt lugenud, et mehed eriti ei oska asetuda teise osapoole kohale ja seepärast ei näe kuidas nende käitumine võib teistest tunduda. Tegin siis hommikul hea hommikusöögi ja väga rahulikult ja asjalikult ei vähimalgi määral tundeid välja toomata seletasin talle asja ära. Et tema käitumine on teinud mulle haiget. Ei süüdistanud teda vaid seletasin kuidas mina tunnetasin asju. Tuues konkreetseid näiteid lähiminevikust.

Sellele järgnes nii vähemalt viie minutiline vaikus. Mees seedis seda, mida oli kuulnud. Siis tuli, võttis ümbert kinni ja palus andeks oma mõtlematust. Nüüd on sellest oma kolm nädalat möödas ja peab ütlema, et muudatus on toimunud. Muidugi kui kauaks, aga eks tulevik näita.