Hommikul jooksime matusele, et jõuaks keskpäevaks tagasi külalisi vastuvõtma

Vaat selline see elu siis on, sama kuu sees kahed matused. See kord minu mehe õemees. Kah noorema poolne. Polnud veel pensionilegi saanud. Tuleb mainida, et kui eelmised olid lihtsad, südamlikud, siis seekord oli tavaline soome matus. Kirikuõpetaja tegi tööd. Hästi, aga tundetult. Pärast Margusega rääkisin, et neil tuleb tulevikus probleeme kui mind vaja puhkama saata. Kirik ei tule kõne alla, aga siin ju palju muid võimalusi ei ole. Noh see on nende mure. Igaljuhul kõigile on antud teada, et mind siis tuhastatakse ja merre.
Koju jõudsime täpselt, aga osa rahvast oli juba siin ja aitas siis mind laudu katta ja toite kanda. Kohal olid siis kolm Pauli, tädi, Leo, Kats sõbraga, mina ja minu pere. Pean suured tänud ütlema Margusele ja Urmasele ja muidugi armsale abikaasale. Kõik aitasid nii eile kui täna hirmsasti ja lõpuks kõik ka õnnestus. Kuigi vahepeal oli tuuline ja sadas koguni vihma. Üle pika aja sai kõik koos oldud ja kui just midagi laitta leiaks, siis seda, et kõik ka kohe täna tagasi läksid. Mulle meeldivad ikka peod kus pidulised ööseks jäävad ja hommikul veel saad koos hommikusööki süüa. Noh kõike head ei saa.