Mõningaid mõtteid

Sain esmaspäeval lõpetatud ühe raamatu, mida alustasin juba enne reisi ja sokkide kudumist, nüüd siis andsin endale aega ka lugemiseks. Kuna see oli raamatukogu raamat, ei võtnud reisile kaasa, teab mis juhtub. See oli John Wyndham´i Triffidien kapina, ingliskeelne nimi The Day of the Triffids. Kunagi olen näinud sellest tehdud sarja ja see oli huvitav. Kuid raamat oli tõesti hea. Mõtlema panev. Minu jaoks jäid kaks asja eriliselt meelde

1. Meie ühiskond on nagu köietantsija, siiani on läinud hästi, aga üks vääratus ja .....
2. Kui tundub et mõni töö on läinud raisku, siis on hea tal seal ka olla, tuleb jätta ta sinna ja alustada uuesti.

Täna käisin siis ka hambaarsti juures. Oluliselt midagi ei tehtud. Võrreldi 3 a tagasi ja eelmisel korral tehtud pilte ja nenditi, et olukord on läinud palju pahemaks. Tuleviku variandid on sildadest lõigata ära osad ja kõige hullemaid hambaid ootab ees väljatõmbamine. See on selline ring. Diabeetes mõjub pahasti hammastele ja suus olev paradontoos omakorda pahendab diebeetest. Tulevik on nagu selles lorulaulus: "minu lahutatud naine tuli eile tagasi, sest ta oma valehambad oli jätnud kummuti". Neli aastat tagasi, pagana kallid ja valu ja vaevaga Eestis suhu pandud hambad, oli vale käik. Kurb küll, aga mis teha.

Muide kui hästi läheb, siis sellest Põltsamaa majast on üks huviline. Helistas ise. See oligi see kõne, mis tuli metroos ja mille pärast ma peatusest mööda panin.

Tuleb öelda, et see jaanuar on täitsa kiiresti mööda läinud, juba kuu viimane nädal. Ja varsti peaks hakkama ka peale uus aasta hiina kalendri järgi. See on siis koera aasta. Kui see aasta oli katastoofiline, siis järgmiseks on mulle ennustatud. "Ta pole millegagi rahul. Tulevikku näeb mustades värvides. On väga konservatiivne". Et sedasi siis. Lootust andev on alles aasta 2008.