Viimase puhkusepäeva mõtted...

... kui kogu eelmise aja olime siin basseini ümber meeldivas üksinduses, siis täna oli juba raske leida vaba kohta. Pealegi see jutt, et vara heidetakse rätik toolile ja ise tullakse tont teab millal. See on küll suuremates hotellises  nii igapäeva, et olen ka ise nii toiminud, aga ma siiski ei ole jätnud seda kauaks  vaid kohe pärast hommikusööki olen kohal. Varasemast olen näinud, et nii toimivad põhiliselt saksa keelt kõnelevad külastajad.

Nii nohu, see ehmatas merevee protseduuridest ja kadus kus ...., nüüd mõtlen, kas peaks võtma seda merevett täiesti koju kaasa. Järsku põjamaa nohulegi mõjub samuti.

Eile käisin ainult meres ujumas ja olin õhtul ka paigal, noh paranesin. Täna peab minema küla peale ostma midagi kaasa ja hiljem pakkima kohvrid. Lennule on juba registeeritud. Lennujaama viiv buss on ukse ees 7:30, söögikoht teeb uksed lahti 6:30, jõuab korralikult kõhu täis pugida. Lennukis saab kõhutäidet 2 korda ja õhtusöök juba kodus.

Nii viimasel päeval puhkust kokku võttes, ega see siin nii vilets paik ei olnudki, aga järgmised hotellid, mida valin, peavad olema tingimatta rannal, või väjemalt, neil peab olema oma rand. On selline kunagi varem meil olnud 2004 Mehikos, seal tuli randa kõndida veerand tundi. Aga juba siis oli seal internet, tõsi, hoones, kus laua arvutid ja needki olid tasulised.

Ära põlenud ei ole, kasutusel päikesekreem 30kordne. Vihma on siin sadanud ikka jumala iga päev, eilegi tuli kui ämbrist oleks kallatud. Õhu niiskus on 95% ja rohkem, kõik riided on kuidagi niisked. Oleks ikka pidanud pakkida ühe kauppa ja õhukindlatesse pakenditesse.

Kaasa tuli taas võetud riideid, mida ei ole kasutanud. Järgmseks korraks meelespeasse märkida, et ujukaid rohkem kaasa ja selliseid, mis kuivavad kiiresti.

Jalanõude osas olen rahul, ainult et need vanad sandaalid tuleb siiski viia uuesti kingsepa juurde parandusse, need on kõige paremad ja muide kohe kui need ostsin aastal 2005 kuskilt teeäärsest poest, kuhu põikasime teel Rayongist Bangoki, need on olnud nagu kõige parimad toasussid.

Sopakad, mida loen on tulnud unedesse, eelmisel öölgi ütles keegi jultumus mulle, et ta on vähem nägu pesnud kui mina mehi. Selline väide äratas ja jäi vaevama. Kuna kogu mu elu vältel on olnud 4 + 3 meest, viimased kolm sünnitasin. Kas see näitab hoopis millegi puudust, ei tea. Või peaks hakkama lugema tõsisemat kirjandust.