Tavaliselt siin tuleb sabin ära nii õhtupoole. Kui eile hommikul silmad avasin ja õues sabises, oli natuke pettunud tunne, aga alles natuke. Hommikukõnnile võtsime vihmavarjud ja meres ujumaskäik jäi ära. Pärast hommikusööki sadas aga edasi ja kõiksugu ilmaennustus apid näitsid lootust poole päeva paikku. Basseinis võib ju ujumas käia, kuigi sellest puudub igasugune nauding. Nii ma siis ei läinud.
Istusime toas. Meie bungalov on minu arust täiesti loogikavastaselt sisustatud. Kolmes seinas on uksed ja neljandas kitsuke kapike ja kahe meetrine voodi. Voodi vastasseinas olev uks viib tagaõue, sealt kulgevad koristajad ja on väike kuivatusrest. Samas seinas on ka sohva ja sohva kohal seinal telekas. No sohvalt küll telekat ei näe. Toas on voogi päitsis kummalgi pool pisitillukesed lauakesed mõlemal pool, ega sinna peale telefoni ja prillide muud mahu.
Vannitoaukse kõrval on pisikese külmutuskapi kapp ja väike 40 korda 50 laud ühe tooliga. Kapis on kaks sahtlikest ja nende peal väike seif, kõrval puu, millet viis riidepuud ja kõik. Asjad istuvad edasi kohvris. Nagu jutust aru saada, olen ”natuke” pettunud oma valikus. Oleks tasunud säästa see 400 euri ja võtta hoopis tuba 3 kordses majas, seal basseingi suurem, siin nii vaikne, et mõnel päeval oleme ainukesed siin basseini ääses. Samas eks bungalow tundu nagu eramaja, tõsi, väike selline.
 |
| Väljas läks juba natuke jaheaks ja jalad märjad |
Nii me siis koonutasime natuke õues katuse all ja voodis, lugesime ja surfasime ja ootasime selgemat ilma. Kuskil ühe paiku näitas nagu järele jäävat. Siiski päikesest polnud lootustki, nii otsustasime minna kõndima. Kaart näitas, et umbes nelja km kaugusel on mingi Khao Lak Willage, seadsime siis sammud sinna. Kahjuks ei võtnud kaarti kaasa, seega kui oleks pidanud kohale jõudma ja teed küsisime, juhatati meid vales suunas, marsisime siis edasi ja kui olime juba kuus km läinud, oli selge, et seal küll mdagi ei ole ja kui ikka päevakese veel kõnniks jõuaks hoopis Myamari piirile.
Pettunult kõndisime tagasi. Tee peale õnneks jäi üks supermarket, kus oli kenake valik toidukaupu, mina ostsin 900 g kohvi komme, neisse olen juba ammu armunud.
Natuke hiljem jõudsime kohaliku majatarvete kauplusesse ja sealt oli juba märksa rohkem osta, aga mis mind tõsiselt hämmastas, oli õhukesest plastmassist tehtud kõikvõimalike vormiga karbikeste rohkus. Neid oli kõikvõimaliku suurusega, ühele koogikesele või zeleele mõeldud või mitmele. Sellised, mida kasutatakse vaid kord.
Me võime oma põhjamaades ju kasvõi lõpetada täielikult plastmassi kasutamise, maailmmerele see ei tähenda midagi.
Kokku kõndisime üksteist km ja jalad olid täitsa läbi, pealegi hakkas taas sadama ja sadas veel siiski kui uinusime.
Õnneks täna ei saja, päike on kuskil seal, on soe. Me olime nii laisad, et päikese kreemi ei pannud, näeb kuidas läheb?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar