Sa tuline pagan kui lolli olukorda võib sattuda....

Hommikul uniste silmadega pakkisin ujula varustuse, võtsin kerge eine ja minema. Kõik oli Ok kuni hakkasin trikood selga tõmbama, see ei olnudki trikoo vaid kaheosalise ülemine osa hõlmikseelikuga. No sellega küll ujuma ei lähe, äärmisel juhul sirgelt kõndides võid rannas liikuda, kummarduda ei saa. No mida teha?

1. Oleks telefon kaasas, helistaks mehele, see tooks viie minutiga järele
2. Oleks pesupüksikud mustad, käiks kah kuidagi
3. Oleks olnud spaas ja rahakott kaasas, ostaks uued

Seega midagi seal teha ei olnud, ujulamaks makstud ilmaasjata, ujumistenn läks kah tühja, jäi vaid -  ära minna. Kuhu?

1. Koju ja anda mehel enda üle naerda, võib-olla tuletab veel  kordasid meelde, kuidas naine ilma trikoota ujulas käis, ei käi.
2. Teha suur ring ja minna muina mehena koju, ei viitsi
3. Minna shoppama, aga rahakotti ju ei olnud kaasas, ei sobi
4. Minna raamatukokku, laenata küll midagi ei saa, aga lugemissaalis lugeda võib ka lehti, ajakirju või koguni raamatuid, soe on, vets on. Kõik mugavused. Lisaks ega sinna nii pikk maa ka polnud, kõigest poolteist kilomeetrit. Õrn hirm käis siiski läbi, äkki avatakse alles paari tunni pärast, nagu kunagi varem. Õnneks oli lahti.

Lugesin läbi Burda ja tulid meelde seitsmekümnendad kui oli suur vedamine kui keegi sai kuskilt Burda, siis kõik võtsid sealt lõikeid ja muid käsitöö juttusid.

Kõndisin siis sealt koju ja mõtlesin, mida see mulle õpetab.
1. Paki alati asjad õhtul valmis, nagu ma 40 aastat tagasi oma lastele õpetasin
2. Kui lähed välja, võta tingimata võtmetele lisaks kaasa ka telefon ja rahakott
3. Musta värvi alukad on etemad kui valged.