Kruisil külastasime 3. Hue

Hanoist lahkusime miskipärast alles järgmisel hommikul ja kõikidele oli antud teada, et vaated Halongi lahest välja sõidul on hingematvalt kenad. Seega rahvas kogunes ülemisele dekile jälgima.

 Viimased reisijad tulid laevale, ilmselt oli võimalik veeta ka öö maal

 Päikese loojang merel

Järgmisel päeval saabusime Huesse, aga me ei võtnud sinna ekskursiooni, reklaam oli küll ahvatlev (Kuuluisimpia nähtävyyksiä on 1800-luvulla rakennettu, muurienympäröimä
hallintopalatsi –Keisarillinen kielletty kaupunki, jonne tavallisilla kansalaisilla eiaikoinaan ollut asiaa. Kauniin mäntymetsän keskellä sijaitseva Thien Mun temppelialue on peräisin 1600-luvulta ja edelleen tärkeä buddhalaisuuden keskusVietnamissa. ). Aga ega kõike kah alati saa, ja vedelesime niisama sadamas, hommikul oli hea vaadata kuidas rahvas laevast välja valgus ja bussidesse suundus, kes ei läinud kaugemale, neil oli võimalus sadama putkades endale midagi soetada või lihtsalt niisama ringi uidata. Ega seal midagi eriti näha polnud, aga noh maa peal kõndida oli ka tore.

 

Laevast lahkumine käis alati teatud rulianssi läbi, kaasas pidi olema kaart, mis oli vajalik ka kajutisse pääsemiseks võtmena, poest ostlemisel rahakotina ja isikut tõendava dokumendina. Lisaks tagasi tulles valgustati läbi kõik, mis sul kaasas ja loomulikult läksid läbi turvavärava.