... ja taas me läheme varsti Taisse

Suvi oli küll päikeseline ja kena, aga psüühika oli nii paigast ära, et ei suutnud sellest nautida, tegelikult ju mul oli planeeritud detsembriks uhke reis, puha esimeses klassis lennukis Kuubale, aga noh proteesid "sõid" mu reisiks planeeritud raha ja tuli ümber planeerida. Mõtlesin küll algul jaanuari, aga kujutage, siis oleks see olnud poole kallim. Nii me läheme detsembris, esimesel nädalal, see on aeg, mil soomlased meeleldi kodust ära ei lähe, kes jõulu valmistused tegemata jätaks. No mina see kord jätan, külma südamega kohe.

Nüüd siis Taist, mina olen seal käinud kuus korda, korra sõbrannaga, korra suisa üksi ja neli korda kaasaga. Mehele seal meeldib, odav, hea toit, rahvas sõbralik. Mulle meeldib, kuna seal on soe meri, võrratud kohad snorgeldada, kuidagi mõnusalt hea kliima, mitte liiga kuum, ega liiga märg. Elada seal ma siiski ei tahaks, aga viibida mõned kuud, suurema heameelega.

1. 2004 olin Koh Samuis koos hea sõbrannaga, see oli minu esimene tutvus Taiga ja kahtlemata ma armusin kohe. Kui kaks nädalat hakkas ära lõppema ja sõbrants juba kibeles koju, siis mina oleks mis tahes "mõistlikku" teinud, et aga seal edasi olla. Noh see ei jäänud viimaseks korraks.

Väga nauditav massaaž oli

 Joast tulev vesi oli karastavalt külm

 

Aprillis on seal maal uue aasta pidu 

 Nauditav õhtusöök rannaliival restoraanis

 Puhkuse viimasel päeval avastasin, et meil oli seal mullivann

Viimase tunni enne lennujaama bussi tulekut veetsin basseinis

See kirjutis venib nii pikaks, kuna ma siis veel blogi ei pidanud, nii et järgmistest kirjutan järgmine kord.