reede, 8. detsember 2017

Minu aasta 2017

Kuigi aasta lõpuni on veel päris palju aega, ma ei usu, et midagi vapustavat juhtuks. Seega hakkame kerima aega tagasi ja tuletame meelde, kuidas siis ikkagi see aasta mu elus kulges. Kõike muidugi varjutas kogu aasta jätkuv kaalu langetamine. Oli muidugi mõningaid pause, siis kui kodust kaugel sai oldud. Mingil määral tuli kergemalt võetud ka Eestis käimise nädalatel. Ühtegi pidu või tähtpäeva ma sellega ka endale piinarikkaks ei teinud.

Saavutused - saja lähedalt seitsekümmend +:ni,  suurim saavutus oli muidugi see, et terve hunnik kapis olnud riideid läksid jälle selga ja teised on päris palju mugavamad seljas. Põhiline  on muidugi nähtamatu, kuid tajutav. Jooksen trepist alla nagu noor "hirv", energiat on piisavalt.

Reisimeise osas oli ka kaunis mõnus, märtsis puhkus

 Thaimaal



sügisel

Indoneesia ja Bali

 
ja natuke hiljem

Marokko.


Viimased kaks olid ringreisid ja ega kohvreid lahti just ei pakkinudki, vajalikud asjad tuli kaevatud esile avatud kohvrist. Kuna mõlemad reisid organiseerisid Eesti reisibürood, siis need olid hirmus huvitavad, kuid tapvalt väsitavad.


Suvi möödus suuremalt jaolt Pärnus, Soomes käisime arveid maksmaks. Tavapärase potipõllumajanduse tegime enda jaoks kergeks  - igale poole panime kartuli maha, isegi kasvuhoonesse. Irv, eks ole. Muidugi oli hea otsus veeta suve suvepealinnas, minul peamine põhjus oli küll eesolevas opis, ette rutates - kõik  läks hästi, aga kevadel ju ei teadnud, millal järjekord kohale jõuab.

Suve kõige, kõige, kõige oli Parasummeril sooritatud tandemhüpe, tänud Tiidule, kes asja mulle organiseeris. Närvipinget enne ja hüppele järgnevaid pulbitsevaid emotsioone aitas leevendada Ulla.

Mis ma siis veel tegin - ostlesin Hiina internetpoodidest kokku umbes 90 null kuni viis eurot maksvaid asju. Kõik tulid kohale muide. Avastasin uue hobi, piltide tegemise liimipinnale 1x1 mm plastikkristallidest. Kui ikka üle kümne tuhande jublaka pinsettidega paigale saad ja lõpuks näed täiesti normaalset pilti, olin enda üle täiesti uhke. Edasi/tagasi auto sõitudel tuli kootud mõned paarid sokke kah.

Üks asi oli veel, kuskil kevade all jäin Eestist tulled haigeks ja pidin võtma laevas kajutti. Taas miski, mis mulle täiega meeldis. Pole vaja kuulata enam või vähem purjus kaasmaalaste karaoket, ega kirjuvaid noorema põlvkonna esindajaid, pealegi personaalne vets.Muidugi ma kasutan ära seda ligi kolme tundi, sadamast sadamasse horisontaalasendis ja tavaliselt ka uinun. Eriti kosutav ja väärib täiega iga makstud eurot.

Kommentaare ei ole: