Otsin valuvaigistit, ei ole. Ei esimestki ja järjest hullemaks läheb. Täielik paanika, mis teha. Kiirabisse ju keset ööd ühe hamba pärast ei lähe. Keeran mehe kõrvale magama, hommikul ju jõuaks enne lennuväljale minekut apteegist läbi astuda. Aga und ei tule ja valutab üha enam.
Hiilen vaikselt vetsu ja kukun uurima kas ja kus on öö läbi lahti apteek. On. Topin vaikselt vatid selga ja lähen alla taksot tellima. Ei ole, kõik lennus. Lõpuks sain ühe, pidi tulema veerand tunni pärast ja siis meenus, kui ei ole välisukse võtit, sisse ei saa. Tänan jumalat, et meenus jooksen 4 korrusele, ettevaatlikult avan ukse, hiilin sisse, raban võtme ja taas alla.
Takso just tuleb, juht ei tea, kus Lasnamäel täpselt see on, läheme kesklinna, seda tean minagi. Linn rahvast täis, no mida nad öösel pool kaks seal teevad, rohud saan ja tagasi, takso arve 12 euri, rohud nats rohkem.
Ravitsen oma hammast ja söön valu ja põletiku vastaseid, mul need mõjuvad, kuna ei ole palju tarbinud. Nüüd võib ka rahuliku südanega magama minna. Teised nohisevad ja ei tea tuhkagi minu öistest seiklustest.
Lõpp hea kõik hea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar